Redaktsioon: 24. august 2017, kell 14:24 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. oktoober 2018, kell 11:17 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
13. rida: Pärast ülikooli lõpetamist alustas tööd Rooma ülikooli juures töötavas psühhiaatriakliinikus. Ta õpetas vaimupuudega lapsi ning tema edu oli märgatav. Maria Montessori avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem ja, et tuleks muuta kogu õpetamissüsteemi. Osaledes Torino kongressil 1899, taotleski ta õpingute inimlikumaks muutmist ja kaitses puuetega lapsi, nõudes, et nende haridus oleks teistega võrdsel tasemel. Aastatel 1899–1901 juhatas Maria Montessori teaduslikele alustele toetuvat nõrgamõistuslike laste kooli. Kooli raames valmistas ta ette õpetajaid tööks vaimupuudega lastega. Umbes samal ajal ~~alsutas~~alustas ta ka õpinguid Rooma ülikooli filosoofia- ja psühholoogiateaduskonnas. Nüüd hakkas Maria uurima erinevate teadlaste töid puuetega lastest ja närvihaigetest lastest. Põhjalikult tutvus ta [[Jean Itard]]i ja [[Edouard Seguin]]i töödega. Aastal [[1904]] sai Maria Montessori Rooma ülikooli professoriks ning avaldas oma esimese suure töö "Pedagoogiline antropoloogia". 19. rida: 1906. aastal alustas ta Rooma ülikooli loengute sarja õpetajatele, kuhu olid oodatud mõlemast soost üliõpilased. Huvi loengute vastu oli väga suur ning just neid peeti tema eluajal tema töö väärtuslikumaks osaks. Loengute kõrval töötas Maria Montessori Rooma haiglates ja kliinikutes, praktiseerides ka arstina. [[6. jaanuar]]il [[1907]] avas Maria Montessori Rooma San Lorenzo linnaosas laste maja ''[[Casa dei Bambini]]''. Aastal [[1914]], pärast oma ema surma, külastas Maria Montessori USA-d. Tema loengule [[Carnegie Hall]]is tuli 5000 inimest. ~~Loengutesarja~~Loengusarja raames kirjutas ta raamatu "Teadusliku pedagoogika meetod kasutatuna väikelaste kasvatuses ja laste majades" (''"The Method of Scientific Pedagogy as Applied to Infant Education and Children's Houses"''). Loodi ka Montessori ühing, mille üheks eestvedajaks sai [[Alexander Graham Bell]]. Pärast visiiti USA-sse külastas Maria Montessori [[Argentina]]t ja teisi Ladina-Ameerika riike. [[1919]]. aastal külastas ta esmakordselt ametlikult [[London]]it, kus talle korraldati kuninglik vastuvõtt Savoy hotellis. 29. rida: [[Hispaania kodusõda\|Hispaania kodusõja]] (1936–1939) ajal pages Maria [[Amsterdam]]i. [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal elas [[India]]s. Seal elatud aastate jooksul juhendas ta mitmeid õpetajate kursusi, mis olid väga populaarsed. Näiteks 1939. aastal [[Chennai\|~~Madrasws~~Madrases]] toimunud kursustest võttis osa 300 õpetajat üle India. Pärast sõda tuli ta tagasi Inglismaale ning 1946. aastal avas õpetajate kursused [[London]]is. Tagasi Itaaliasse tuli Maria Montessori 1947. aastal. Samal aastal taasavati Itaalias sõja ajal suletud olnud Montessori ühing ''[[Opera Montessori]]''. Aastal [[1948]] siirdus Maria taas Indiasse, kus ta juhtis uusi kursusi. [[1949]] alustas ta kursusi [[Pakistan]]is, kuid pidi töö pooleli jätma ja Euroopasse tagasi pöörduma. Tema kursusi Pakistanis jätkas taani pedagoog [[Albert Max Joosten]]. 51. rida: Maria Montessori töötas välja lapse arengu teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu uuestisündimise sari. Iga arenguastme ehk arenguetappi tulemuseks on 'uus indiviid'. Montessori väitis, et igal lapsel on sees etappide mehhanism ning et see on igal lapsel väga individuaalne. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Montessori järgi läbib laps täiskasvanuks saamiseni neli ~~areguastet~~arenguastet: 0–6 aastat. Esimene arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetumiseni. Seda etappi pidas Montessori isiksuse tekkimise perioodiks, mil laps vajab nii armastust ja kaitset kui ka iseseisvust ja sotsiaalset suhtlemist. 6–12 aastat. Teise perioodi lõpu tähiseks on puberteediikka jõudmine. 65. rida: Aastal [[1952]] loodi Inglismaal [[Katoliiklik Montessori Gild]], mille eesmärgiks sai Maria Montessori elutöö levitamine. == ~~Kasutatud kirjandus~~Kirjandus == *Ingrid Madise. "Montessori pedagoogika I". Harjumaa Hariduse Arenduskeskus

Maria Montessori: erinevus redaktsioonide vahel