Osmanite riik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
104. rida:
 
[[Safaviidide dünastia]]st šahh (1502–24) [[Ismail I]], ühendas Iraani ja naaberalade väikeriigid tugeva keskvõimu alla. Ismail võitis [[1500]]. aastal [[Şirvan]]i šahi väge ja hõivas Bakuu, haaras [[1501]]. aastal võimu ka Lõuna-[[Aserbaidžaan]]i aladel. Aastatel 1503–1510 taasühendas ta kogu [[Iraan]]i, Aserbaidžaani ja Lõuna-[[Dagestan]]i, liidendas [[Armeenia]] ja Iraagi, hõivas [[Bagdad]]i ning [[usbekid|usbekkidega]] sõdides osa [[Kesk-Aasia]]t ([[Horasan]]i). Ismaili katse tungida Osmanite riiki, lõppes [[1514]]. aastal lüüasaamisega [[Çaldırani lahing]]us [[Türgi sultan]]i (1512–1520) [[Selim I]] vastu ning Osmanid vallutasid Safaviidide käest [[Mesopotaamia]] ja [[Kurdistan]]i.
 
===Sõjad Safaviidide riigiga===
{{vaata|Safaviidide riik}}
[[Türgi sultan|Sultan]] [[Selim I]] valitsusajal (1512–1520) vallutasid Osmanid, [[1514]]. aastal [[Safaviidid]]e käest [[Mesopotaamia]] ja [[Kurdistan]]i, kui [[Ismail I]] tegi katse tungida Osmanite riiki, mis lõppes [[1514]]. aastal lüüasaamisega [[Çaldırani lahing]]us.
 
[[File:The maximum extent of the Safavid Empire under Shah Abbas I.png|pisi|left|Safaviidide riik oma suurimas ulatuses, šahh [[‘Abbās I Suur]]e ajal (1587–1629)]]
1554. aastal aga vallutasid Safaviidid [[Gruusia]] ning 1555. aastal lõppes [[Türgi-Pärsia sõda (1532–1555)|Türgi-Pärsia sõja]] [[Amasya rahu]]ga, millega [[Aserbaidžaan]]läks Safaviidide ja [[Iraak]] Osmanite valdusse ja jagas Gruusia mõjusfäärideks. [[Imerethi|Imerethi]] läks Osmanitele ning [[Kharthli]]-[[Kahhethi]] pärslastele. 1578. taasalanud sõjategevuses vallutasid Osmanid Safaviididelt [[Gruusia]] ja [[Kurdistan]]i. Järgnevates Türgi-Pärsia sõdades oli kaalukauss kord ühe, kord teise poole kasuks, kuid 17. sajandi alguses, [[Türgi-Pärsia sõda (1603–1618)|järjekordse sõja]] käigus, suutsid Safaviidid kehtestada oma võimu pea kogu [[Gruusia ajalugu#Uusaeg|Gruusia]]s.
 
===Egiptuse vallutamine===
{{vaata|Mamelukid}}
[[Türgi sultan|Sultan]] [[Selim I]] valitsusajal (1512–1520) vallutasid Osmanid, [[1514]]. aastal [[Safaviidid]]e käest [[Mesopotaamia]] ja [[Kurdistan]]i ning [[1517]]. aastal [[Mamelukkide riik|Mamelukkide riigi]] Süüria ja Egiptuse alad ja [[Jeruusalemm]]a ning Suleiman sai endale võtta ka [[kaliif]]i tiitli.
[[mongolite riik|Mongol]]ite invasiooniga, mis hävitas [[1258]]. aastaks kalifaadi põgenesid kaliifid Egiptusesse, kus nad olid pelgalt usujuhid [[mamelukk]]ide sultanivõimu all kuni [[1517]]. aastani. Egiptuse vallutamise järel [[Selim I Sünge]] poolt viidi kaliif [[Kostantiniyye]]isse. Pärast mõningast resideerimist Türgi pealinnas lasi Selim kaliifi [[korruptsioon]]i tõttu vangi heita ning omastas tema tiitli. Selimi poeg [[Syleiman Tore]] lasi kaliifi küll vangist välja, ent sundis teda vandega kõigist kaliifi õigustest loobuma. Seejärel oli kaliifi tiitel Türgi sultanite käes kuni [[20. sajand]]i alguseni. Kaliifi all mõeldakse tavaliselt [[sunniidid|sunniitide]] ülemaailmse usujuhi tiitlit.
 
===Ungari alade vallutamine===