Tuuleveski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
2. rida:
 
{{toimeta}}
[[Pilt:HAWT and VAWTs in operation medium.gif|thumb|Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi.]]
 
[[Pilt:Kuremaa mõisa tuuleveski.jpg|300px|pisi|Kuremaa mõisa tuuleveski.]]
[[Pilt:HAWT and VAWTs in operation medium.gif|thumb|Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi.]]
[[Pilt:Kuremaa mõisa tuuleveski.jpg|300px|pisi|Kuremaa mõisa tuuleveski.]]
[[Pilt:Aaspere mõisa tuuleveski 2013.jpg|300px|pisi|Aaspere mõisa tuuleveski]]
'''Tuuleveski''' ehk '''tuulik''' on ajam või [[ehitis]], mis saab tööks vajaliku [[energia]] [[tuul]]est. Varasematel aegadelVarem kasutati tuuleveskeid peamiselt vilja jahvatamiseks ja vee teisaldamiseks, hetkeltänapäeval on tuuleveskite kasutusala seotud peamiselt elektri tootmisega.
 
==Etümoloogia==
Tuuleveski mõiste tuleneb [[vesiveski]]st, mille algne nimetus on "vesikivi" (analoogselt vanemale jahvatamisvahendile "käsikivile"). Sõna "vesikivi" mugandamisel on sajandite jooksul saadud sõna "veski". Kuna tuulikud on jõudnud Eesti aladele mõnevõrra hiljem kui vesiveskid, on "veski" mõistele lisatud eesliide sama jahvatusprotsessi iseloomustamiseks vaid tuule jõul - tuuleveski.
==Tuuleveskid Eestis==
16. rida ⟶ 15. rida:
Esimesed teated tuuleveskitest [[Liivimaa]] territooriumil pärinevad [[14. sajand]]ist. Tuuleveskite ehitamisel võeti eeskuju [[Lääne-Euroopa]]st, kus valmistati kogu kerega tuuldepööratavaid [[pukktuulik]]uid. Selliseid tuulikud esinesid [[Lääne-Eesti]]s [[rannarootslased|rannarootslaste]] aladel, Läänemaal, Pärnumaal ja Lõuna-Harjumaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Ühtlasi olid tuulikud sealkandis ka [[talu]] iseolemise [[sümbol]]iks.
 
Mujal Eestis kerkisid [[mõis]]ate juurde suured peast pööratavad [[hollandi tuulik|hollandiHollandi tüüpi tuulikud]]. Nende ehitamine hoogustus eriti 19.–20. sajandi vahetusel, sest siis laienes taoliste tuulikute ehitamise õigus ka [[talupoeg]]adele. Tuulikuid kerkis pea kõikjale üle Eesti.
 
Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades (Harjumaal, Lääne-, ja Ida-Virumaal, Järvamaal Pandivere kõrgustikul ja Raplamaal) levisid enamasti üleni kivist tuuleveski kehandid, Lõuna-Eestis esines rohkem puitkerega hollandi tuulikuid.
 
 
Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades (Harjumaal, Lääne-, ja Ida-Virumaal, Järvamaal Pandivere kõrgustikul ja Raplamaal) levisid enamasti üleni kivist tuuleveski kehandid, Lõuna-Eestis esines rohkem puitkerega hollandiHollandi tüüpi tuulikuid.
==Pildimaterjal==
==Pildid==
<gallery>
Pilt:Tuuleveski Muhul1.jpg|Andruse talu tuulik [[Koguva]] külas, [[Muhumaa]]l
File:Lagunev Vaikna tuuleveski Laukna külas, Rapla maakonnas.jpg|Lagunev [[Vaikna]] tuuleveski Laukna külas, Raplamaal
Pilt:Bockwindmuehle01.JPG|Tuulik [[Angla]]s
Pilt:Mihkli Talumuuseum 2009 - 003.JPG|Pukktuulik [[Mihkli Talumuuseum]]is Saaremaal
Pilt:Estonia wiatrak.JPG|Tuuleveski [[Jõhvi]] lähedal
Pilt:Valtu mõisa -Puraviku- tuuleveski.jpg|[[Valtu mõis]]a "Puraviku" tuuleveski
Pilt:Angla tuulikud Saaremaal.jpg|[[Angla tuulikud]] Saaremaal
</gallery>
38. rida ⟶ 35. rida:
 
== Kirjandus ==
* "Vanad Eesti pukktuulikud.". V. Fuchs; Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum, Tallinn, "Valgus" 1971, brošüür 48 lk
* "Eesti Talurahvaarhitektuur"." Karl Tihase; Tallinn, "Kunst" 1974, raamat 380 lk
 
== Välislingid ==
{{commons|Windmill}}
* [http://www.hot.ee/archetto85 Saaremaa tuulikute lehekülgveebileht]
 
[[Kategooria:Veskid]]