Redaktsioon: 6. juuli 2018, kell 02:23 redigeeri Risto hot sir (arutelu \| kaastöö) 598 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. oktoober 2018, kell 09:56 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 866 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{Toimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2018\|kuu=oktoober}} {{Keeletoimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2018\|kuu=oktoober}} [[Kategooria:Veri\| ]]▼ [[Kategooria:Kehavedelikud]]▼ {{See artikkel\|räägib orgaanilisest kehavedelikust; bioloogiliste ravipreparaatide kohta vaata artiklit [[Veri (ravim)]]; toiduaine kohta vaata artiklit [[Veri (kulinaaria)]]}} [[Pilt:Blut-EDTA.jpg\|thumb\|Vereproovid]] 29. rida ⟶ 28. rida: === Vere vormelemendid === * [[Punane verelible\|Punased verelibled]] ehk erütrotsüüdid moodustavad suurema osa vere umbes 44%~~-lisest~~ rakulisest koostisest. Ühes mikroliitris veres on mehel keskmiselt 5,1, naisel 4,6 miljonit [[Punane verelible\|punast vereliblet]]. [[Punane verelible\|Punase verelible]] põhimassi moodustab vee kõrval [[hemoglobiin]], mille funktsiooniks on gaasitransport. Inimese [[Punane verelible\|punased verelibled]] on lamedad, ümarikud, keskelt nõgusad tuumata kettad, mille suurim paksus (serval) on 2 μm. * [[Valge verelible\|Valgeid vereliblesid]] ehk leukotsüüte on terve inimese ühes mikroliitris veres ~~4000–10~~4000 – 10 000. [[Valge verelible\|Valged verelibled]] on tuumaga, hemoglobiini mittesisaldavad rakud. [[Valge verelible\|Valged verelibled]] on osa [[Immuunsüsteem\|immuunsüsteemist]], nad hävitavad ja eemaldavad vigaseid või surnud rakke ning teevad kahjutuks haigusetekitajaid. Kui ühes mikroliitris on rohkem kui 10 000 [[Valge verelible\|valget vereliblet]], nimetatakse seda [[Leukotsütoos\|leukotsütoosiks]], kui alla 4000, siis on tegu [[Leukopeenia\|leukopeeniaga]]. Leukotsütoosi esineb peamiselt [[Põletik\|põletikuliste]] haiguste puhul. * [[Vereliistak\|Vereliistakuid]] ehk trombotsüüte on tervel täiskasvanud inimesel ühes mikroliitris veres 150 000–350 000. [[Vereliistak\|Vereliistakud]] on lamedad, ebakorrapäraselt ümarikud, tuumata rakud, mis osalevad [[Vere hüübimine\|vere hüübimises]] ehk [[Vere hüübimine\|hemostaasis]]. 51. rida ⟶ 50. rida: {{Vaata\|Täisvereanalüüs}} : [[undefined\|link=]] ''Pikemalt artiklis [[Täisvereanalüüs]].'' Tänapäeval ~~teostatakse~~tehakse lisaks spetsiifilisematele laboratoorse diagnostika meetoditele endiselt mitmesuguseid histoloogilisi analüüse, mis põhinevad [[Vererakk\|vererakkude]] identifitseerimisel ja loendamisel ning nende alusel patsiendi tervisliku seisundi iseloomustamisel.~~Levinuim~~ Levinuimad vere automaatuuringu parameetrid on [[leukotsüütide absoluutarv]] (WBC), [[erütrotsüütide absoluutarv]] (RBC), [[hemoglobiin]] (HGB), [[hematokrit]] (HCT), [[erütrotsüütide keskmine maht]] (MCV), [[keskmine Hgb hulk erütrotsüüdis]] (MCH), [[keskmine Hgb kontsentratsioon erütrotsüüdis]] (MCHC), [[erütrotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient]] (RDW-CV), [[trombotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient]] (PDW), [[trombotsüütide keskmine maht]] (MPV), [[trombotüüstide suurte vormide suhtarv]] (P-LCR), [[trombokrit]] (PCT), [[neutrofiilide absoluutarv]] (NEUT), [[lümfotsüütide absoluutarv]] (LYMPH), [[monotsüütide absoluutarv]] (MONO), [[eosinifiilide absoluutarv]] (EO), [[basofiilide absoluutarv]] (BASO), [[normoblastide suhtarv]] (NRBC), [[retikulotsüütide suhtarv]] ja retikulotsüütide absoluutarv (RET), [[ebaküpsete RET fraktsioon]] (IRF) jt. 62. rida: * [[vereülekanne]] == ~~Pildimaterjal~~Pildid == <gallery> Image:SEM blood cells.jpg\|Vererakud elektronmikroskoobis 75. rida: == Välisallikad == {{Portaal\|Meditsiin}} ~~[null Lisa lõik]~~ * Schmidt RF, Thews G. "Inimese füsioloogia.", Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut 1997. Lk 422–438. ~~[null Lisa lõik]~~ ▲[[Kategooria:Veri\| ]] ~~[null Lisa lõik]~~ ▲[[Kategooria:Kehavedelikud]]

Veri: erinevus redaktsioonide vahel