Musica enchiriadis: erinevus redaktsioonide vahel

Traktaat koosneb üheksateistkümnest peatükist. Esimesed üheksa on pühendatud [[notatsioon]]ile, tonaalsusele või [[laad]]ile (ladina keeles ''modus'') ja [[Ühehäälsus|ühehäälsele]] [[gregooriuse laul]]ule. Peatükid 10–18 tegelevad mitmehäälse lauluga, [[Intervall (muusika)|intervall]]idega ja meloodia liikumise viisidega. 19. peatükk räägib [[Orpheus]]e legendist<ref>http://boethius.music.indiana.edu/tml/9th-11th/MUSENCI</ref>.

 

[[Keskaja muusika|Keskaja muusik]]as kaua kasutusel olnud tõekspidamiste kohaselt tulevad ses teoses kõrvalhäälte loomisel kõne alla vaid teatud [[Intervall (muusika)|intervall]]id ja hääle liikumismustrid. Intervallid ja liitintervallid kahe oktaavi piires on märgitud joonisele leheküljel 7r, nimede all ''diapente'' (kvint), ''diatessaron'' (kvart) ja ''diapason'' (oktaav)<ref>https://zendsbb.digitale-sammlungen.de/~db/0000/sbb00000080/images/index.html?id=00000080&fip=193.40.120.74&no=17&seite=17&signatur=Msc.Class.9</ref>. "Musica enchiriadis" kirjeldab [[paralleelorganum]]i variante, kus hääled liiguvad paralleelselt, üks teisest [[Kvint|kvindi]] või [[Kvart|kvardi]] võrra madalamal, või võivad dubleerida teineteist [[oktaav]]is. Teisi intervalle traktaat [[konsonants]]ideks ei pea ja ei käsitle.<br>