Antakya: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida:
Piiblis on linna nimi '''Antiookia''' (ladina ''Antiochia'', kreeka ''Ἀντιόχεια'').
Aastal [[64 eKr]] läks linn [[Rooma
Antookiast sai [[varakristlus|varakristlaste]] keskuseks ja seal nimetati [[Jeesus Kristus|Jeesuse Kristuse]] järgijaid esimest korda [[Kristlased|kristlas]]teks. Antiookia oli kogu kristliku misjoni lähtekohaks, Antiookia tähtsus tugines ka traditsioonile, mille kohaselt oli [[algkristlus]]e ajastul linna esimeseks piiskopiks veel enne oma Rooma minekut [[apostel Peetrus]]. Vanas kirikus oli Antiookia patriarhaat tähtsuselt kolmandal kohal [[Rooma paavst|Rooma]] ja Aleksandria järel. [[Antiookia patriarh]]i valitsuse alla kuuluv [[Antiookia patriarhiaat|territoorium]] oli eriti esimesel kolmel sajandil territooriumist tunduvalt suurem kui [[Aleksandria patriarhiaat|Aleksandria patriarhiaadis]] Kui 4. sajandil tekkisid [[Konstantinoopoli patriarhiaat|Konstantinoopoli]] ja [[Jeruusalemma patriarhiaat|Jeruusalemma patriarhaadid]], siis rajati nad suuresti just Antiookia territooriumi ja koguduste arvel. 5. sajandi teoloogilistes võitlustes Süüria kirik, mille keskmeks oli Antiookia, lõhenes nende tülide käigus kolmeks: ida-ortodoksse kiriku Antiookia patriarhaadiks, Lääne-Süüria [[Monofüsiidid|monofüsii]]tlikeks jakobiitideks ja Ida-Süüria [[Nestoriaanlus|nestoriaa]]nlikuks kirikuks.
Aastal [[638]] vallutasid linna [[muslim]]id, islami invasioon Antiookias mõjutas rohkem kreekakeelseid [[melkiidid|melkii]]te ehk riigiusulisi tunduvalt valusamalt kui dissidentlikke monofüsiite. Antiookia kreekakeelne ja -meelne patriarh [[Aleksander II (Antiookia)|Aleksander II]] aastal 701 [[Märter|märt]]risurma. Tema järeltulija, uus patriarh, sai aga ametisse [[kaliif]]i loal alles aastal 742.
968. aastal hukati Antiookia patriarh süüdistatuna Bütsantsi kasuks tegutsemises ning aastal [[969]] vallutas [[Bütsantsi keiser]] [[Nikeforos II]] linna tagasi. Aastal [[1084]] vallutasid linna [[seldžukid]].
Aastal [[1517]] läks linn [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] koosseisu. Pärast Esimest maailmasõda liitis linna okupeerinud Prantsusmaa selle oma mandaatmaa [[Süüria]]ga, kuid [[1938]] läks linn Türgi koosseisu.▼
[[Esimene ristisõda|Esimese ristisõja]] ajal langes linn seitsmekuulise piiramise järel ristisõdijate kätte. Linnast sai [[Antiookia vürstiriik|Antiookia vürstiriigi]] pealinn. Ristisõdade ajal, kui Antiookia kreeklastest kirikujuhid olid Konstantinoopolis eksiilis, ja Konstantinoopoli mõju suurenes patriarhaadile.
Aastal [[1268]] vallutasid linna Egiptuse [[mamelukid|mamelukkide]] väed [[sultan]] [[Baybars]]i juhtimisel. [[13. sajand]]il hakkas Antiookia linn oma tähtsust minetama ja [[14. sajand]]il asus Antiookia ortodoksne patriarh [[Damaskus]]esse, kus ta resideerib siiani. Antiookia patriarhaadi kristlaste suurimad kogukonnad asuvad [[Süüria]]s ja [[Liibanon]]is ning [[metropoliitkond]]i ja [[piiskopkond]]i on veel [[Lõuna-Ameerika]]s, [[Põhja-Ameerika]]s, [[Iraak|Iraa]]gis, [[Kuveit|Kuvei]]dis, [[Austraalia]]s, [[Uus-Meremaa]]l ja [[Lääne-Euroopa]]s.
▲Aastal [[1517]] läks linn [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] koosseisu ning Antiookia patriarh sattus täielikult osmanite pealinnas ja kontrolli all oleva Konstantinoopoli patriarhi võimu alla. Pärast Esimest maailmasõda liitis linna okupeerinud Prantsusmaa selle oma mandaatmaa [[Süüria]]ga, kuid [[1938]] läks linn Türgi koosseisu.
Linna on tabanud korduvalt maavärinad, mis põhjustasid märkimisväärseid purustusi. Esimese maavärina kohta on teade juba aastast 148 eKr.
| |||