Erinevus lehekülje "Transistor" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Transistor''' (ingl '''''trans'''fer'' üle kandma + ''res'''istor''''' takisti) on kolme [[väljaviik|väljaviiguga]] [[pooljuht]]seadis ehk triood [[elektriahel]]ate lülitamiseks ja [[elektrisignaal]]ide võimendamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali ‒ sisendsignaali ‒ abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali ‒ väljundsignaali.
 
Transistor on [[elektroonikalülitus]]te tähtsaim koostisosa [[Elektroonika|elektroonikas]], [[informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia|info- ja sidetehnikas]] ning samuti [[jõuelektroonika]]s. Peamiselt valmistatakse transistore [[integraallülitus|integraallülituste]]ena mikrokiipidel. Enamiku transistoride alusmaterjal onehk [[pooljuhtMikrokiip|mikrokiipide]] [[räni]].sees, Kõrgsagedusseadiste jaoks on kasutuselkuid ka [[galliumarseniid]]eraldi jaseadistena. teised materjalid.
 
Enamiku transistoride alusmaterjal on [[pooljuht]] [[räni]]. Kõrgsagedusseadiste jaoks on kasutusel ka [[galliumarseniid]] ja teised pooljuhtmaterjalid. Ka jõutransistorides on kasutusel peamiselt räni, kuigi kasutatakse ka teisi kõrgema sulamistemperatuuriga pooljuhtmaterjale.
 
[[Pilt:Transistor-photo.JPG|pisi|Transistorid]]
==Ajalugu==
=== Eelkäijad ===
Varasemal ajal kasutati transistoridega samal otstarbel, milleks nüüd kasutatakse transistore, [[elektromagnetiline releeTriood|releesidtrioode]] ja teisi [[elektronlamp]]e ehk raadiolampe., Releesid saab kasutada vaidaga signaali diskreetseks sisse- ja väljalülitamiseks, samas transistoril (ja elektronlambil) on pidevkasutati [[väljundkarakteristikelektromagnetiline relee|releesid]] jt. Tänapäevallülitamiseks kasutataksesobivaid elektronlampeelektri- vägaja vähe,elektroonikaseadiseid. sest transistoril on elektronlambi ees mitmeid eeliseid.
 
Transistoril, nagu ka elektronlambil, on pidev [[sisend-väljund-karakteristik]]. Lülitina kasutamisel antakse transistori sisendile diskreetne juhtsignaal, mille üks diskreetne väärtus viib transistori piisavalt avatud (juhtivasse) olekusse, teine aga sulgeb transistori. Tänapäeval kasutatakse ka elektronlampe, aga väga vähe, sest transistoril on elektronlambi ees mitmeid eeliseid.
 
===Esimesed transistorid===
Eelised:
*Palju väiksem – isegi kuni tuhandeid kordi.
*Ökonoomsem – eraldab vähem soojust (töötavadpuudub paljuhõõgkütteahel madalamalja pingeltöötavad japalju puudubmadalamatel hõõgkütteahelpingetel).
*Mehaaniliselt vastupidavam – elektronlampielektronlambi kattev klaasklaaskest läheb kergesti katki ja sisemised detailid kardavad põrutusi.
*Pikema tööeaga – elektronlambid kaotavad töötades aja jooksul oma töövõime, peamiselt [[katood]]i [[Elektroniemissioon|emissiooni]] võime vähenemise tõttu.
*Kiirema töövalmidusega – transistor üldjuhul ei vaja soojenemist töörežiimi jõudmiseks.
 
Puudused:
 
Puudusteks on*Suurem tundlikkus tugevatugevate [[elektromagnetväli|elektromagnetväljaelektromagnetväljade]], ülepingete ja liigvoolude suhtes.
*Suurem tundlikkus kiirguste suhtes
*Elektronlampe saab kergemini tööle panna suurema võimsusega, sest neid saab konstruktiivselt valmistada suuremana ja oma ehituse tõttu on neid lihtsam jahutada.
*Kartlikkus ülepingete ja liigvoolude suhtes (toitehäiringud, näiteks välgust, ja elektrostaatika)
*Ei talu kõrget temperatuuri ja suuri kaovõimsusi (aga elektronlampe saab tööle panna suure võimsusega, sest neid saab konstruktiivselt valmistada suuremana ja oma ehituse ja materjalide (metall, klaas, keraamika) tõttu taluvad nad kõrgemat temperatuuri ning nende jahutamise probleem on lihtsamini lahendatav).
 
{|class="wikitable" style="float: right"
*[[bipolaartransistor]]id (bi- < ladina k ''bis'' kahe-).
 
Väljatransistoride töös osalevad ainult üht liiki [[laengukandja]]d ‒ [[elektron]]id või augud, bipolaartransistorides aga nii elektronid kui ka augud, seega kaht liiki laengukandjad. Põhimõtteline erinevus on ka transistori väljundvoolu tüürimise (juhtimise) viisis: väljatransistoride korral tüüritakse väljundvoolu sisendpingega, bipolaartransistoridel sisendvooluga. Kuid see erinevus on väga tinglik
 
Väljatransistorid jagunevad struktuurilt
 
==Kasutamine==
Transistore kasutatakse peaaegu igas [[elektroonikalülitus|elektroonikalülituses]] ja nad on tavaliselt teostatud [[integraallülitus]]te koosseisus, kus nad töötavad enamasti elektrooniliste lülititena. Eraldi komponentidena on transistorid kasutusel mitmesugustes elektritoitelülitustes (suure võimsusega [[vaheldi]]tes, [[alaldi]]tes, [[impulsstoiteallikas|impulsstoiteallikates]]), samuti [[analoogelektroonika]]s, näiteks helisagedusvõimendite võimsusvõimendites, kuid siingi on võimsustransistorid enamasti ühel kiibil võimsusvõimendi teiste elementidega.
 
Arvuliselt kõige enam transistore on mitmesugustes digitaaltehnika komponentides, mille kiibi mõne ruutmillimeetri suurusel pinnal võib olla transistoristruktuure miljonites ja isegi miljardites. Nende väljatransistoride suurust väljendatakse kanali pikkusega, mida tänapäeval mõõdetakse kümnetes nanomeetrites (üks nanomeeter on üks miljondik millimeetrit).
==Vaata ka==
*[[Pooljuht]]
*[[Pnpn-siire]]
*[[Bipolaartransistor]]
*[[Väljatransistor]]