Kaar (arhitektuur): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
[[File:Bogendemorp.jpg#filelinks|thumb|Kaare kandejõu demonstratsioon. Tänu tekkivatele külgsuunalistele jõududele võib isegi lahtistest puitklotsidest laotud kaar kanda suurt raskust]]
[[File:Arch types overview.png|thumb|Erinevad kaaretüübid ja nende konstrueerimiskäik visandlikult. Horisontaalne punktiirjoon tähistab lähtejoont, vertikaalne kaare kõrgust. Punane ringike tähistab ringjoone keskpunkti, punane peenike joon raadiust. 1 - ümarkaar, 2,3 - segmentkaar, 4 - teravkaar, 5 - kõrgendatud teravkaar e. lantsettkaar, 6 - korvkaar, 9 - tuudorkaar, 12 - hoburaudkaar, 13 - kiilkaar, 14 - hoburaud-teravkaar, 16 - rippkaar e. draperiikaar, 17 - karniiskaar, 18 - kiilkaar e. eesliselgkaar, 19 - õlgkaar, 21,22,23 - hulksiirkaar e. lehvikkaar, 27 - ümarkaarest tuletatud kolmiksiirkaar, 28 - teravkaarest tuletatud kolmiksiirkaar, 29 - eesliselgkaarest tuletatud kolmiksiirkaar (ümberjoonistus Meyers Konversationslexikoni joonise järgi, umbes 1885)]]
'''Kaar''' (ladina keeles ''arcus'') on painutatud joon kahe tugipunkti vahel. [[Ehitus|Ehituses]] kaar tähendab kõvera varda kujulist [[ehitustarind]]it, millega sillatakse [[Hoone|hoonet]]e, [[Sild|sildade]] ja muude ehitiste tugedevahelisi või seinaavasid<ref>"Tehnikaleksikon", Tallinn: Valgus, 1981. Lk 175</ref>. Kaar on, erinevalt [[võlv]]ist, tasapinnaline tarind.
 
== Kaare sisejõud ==
Kaare sisejõud ja sellest tulenevalt kaare kuju sõltub kasutatud ehitusmaterjalist. Mördita müüritisel pole üldse [[tõmbetugevus]]t. Ka kivide vahele pandud [[mört]] muudab ses osas vähe (mördi ülesanne on mitte kive omavahel kokku kleepida, vaid nende kohalpüsimist parandada). Seevastu on müüritise [[survetugevus]] väga kõrge. Betooni puhul on survetugevus 10 korda kõrgem tõmbetugevusest.<br>
 
[[Tala (ehitus)|Tala]]sillus ja samuti [[pseudokaar]] eeldavad materjale, mis oleks tõmbele vastupidavad (raskuse asetamisel tala peale mõjub tala alumisele pinnale tõmbejõud). Kaarsillus aga toimib tänu mineraalsete ([[kivi]], [[betoon]] jm) või keraamiliste ([[tellis]]) [[ehitusmaterjal]]ide suurele survetugevusele. Õigesti laotud kaares tasakaalustab külgsuunaline surve tõmbe ja kannab kaarel lasuva raskuse üle tugedele.
<br>
 
36. rida:
== Ajalugu==
===Vanaajal===
[[Tellis|Tellistest]] kaari hakati kasutama [[Mesopotaamia|Mesopotaamias]] ja [[Egiptus|Egiptuses]]. [[Euroopa|Euroopa mandril]] ehitati esimesed [[kaartarind]]id [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] [[Etruuria |Etruurias]]. Need tehti tahutud [[looduskivi|looduskividest]].<ref>"Eesti arhitektuur. Oskussõnastik", Tallinn: Valgus, 1993. Lk 11</ref>
 
=== Antiikajal ===