Kaar (arhitektuur): erinevus redaktsioonide vahel

'''Kaar''' (ladina keeles ''arcus'') on painutatud joon kahe tugipunkti vahel. [[Ehitus|Ehituses]] kaar tähendab kõvera varda kujulist [[ehitustarind]]it, millega sillatakse [[Hoone|hoonet]]e, [[Sild|sildade]] ja muude ehitiste tugedevahelisi või seinaavasid<ref>"Tehnikaleksikon", Tallinn: Valgus, 1981. Lk 175</ref>.

 

Mördita müüritisel pole üldse tõmbetugevust. Ka kivide vahele pandud [[mört]] muudab ses osas vähe. Mördi ülesanne on mitte kive omavahel kokku kleepida, vaid nende kohalpüsimist parandada. Seevastu on müüritise survetugevus väga kõrge. Betooni puhul on survetugevus 10 korda kõrgem tõmbetugevusest.<br>

 

<br>

 

Kaart moodustavaid aheneva kujuga kive nimetatakse '''kiilkivideks'''. Kaare keskmine, kõrgeim kivi kannab nimetust '''lukukivi''' ja on uksesillustes, sillakaartes vm sageli dekoratiivselt töödeldud.

[[Talum]] on ühtaegu toendi ülemine pind ning kaare alus. Talumi kohalt tõmmatakse kaare '''lähtejoon''', st joon, millest kõrgemal kaar algab. See on üleminekukoht, mis kannab kaare sisesurve üle tugedele. Kaare ladumise ajal ei püsi lähtejoonest kõrgemale jäävad kivid enam oma raskuse tõttu toendi peal oma kohal. Ehituse ajal tuleb kaart puittarindiga toetada, et see enneaegu kokku ei variseks<ref>http://www.bernd-nebel.de/bruecken/index.html?/bruecken/6_technik/bogen/bogen.html</ref>.<br>

Ühtlaselt jaotunud külgsuunalise survega kaart (ainult tõukejõud) võib käsitleda vastandina vabalt rippuvale ahelale, milles valitsevad ainult tõmbejõud. Sisejõudude tasakaalustatuselt ideaalne kaarekuju on ümberpööratud [[aheljoon]]. Poolringikujuline sillakaar on sellele ideaalile kaunis lähedal<ref>https://www.fachwerk.de/pdf/boegen-gewoelbe-kuppeln-teil-2.pdf</ref>.

 

*[[hoburaudkaar]]

*[[kiilkaar]] ehk eesliselgkaar

*[[ümarkaar]]

 

===Vanaajal===

[[Tellis|Tellistest]] kaari hakati kasutama [[Mesopotaamia|Mesopotaamias]] ja [[Egiptus|Egiptuses]]. [[Euroopa|Euroopa mandril]] ehitati esimesed [[kaartarind]] [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] [[Etruuria |Etruurias]]. Need tehti tahutud [[looduskivi|looduskividest]].<ref>"Eesti arhitektuur. Oskussõnastik", Tallinn: Valgus, 1993. Lk 11</ref>

 

[[Antiikaeg|Antiikajal]] [[Vana-Kreeka|Kreekas]] leidis kaar vähe kasutust, seevastu [[Rooma riik|Vana-Roomas]] ehitati kaartarindina nii [[võlv |võlve]] kui ka [[kuppel]]ehitisi.<ref>"Antiigileksikon", Tallinn: Valgus, 1985. Lk 224</ref>. Seal arendati see täiuslikkuseni, põhiliselt kasutati ümarkaart. Kaared laoti tellistest või tahutud kividest.<ref>"Kunstileksikon", Tallinn: Eesti Klassikakirjastus, 2001. Lk 180</ref>

 

*[[Looduslik kaar]]

*[[Pseudokaar]]