Redaktsioon: 26. mai 2017, kell 17:53 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 521 muudatust P sarnanema millele > millega Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. september 2018, kell 20:19 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 349 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Hellenism''' on kultuuriperiood [[Aleksander Suur\|Aleksander Suure]] surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr. Hellenism tähendab pärast Makedoonia Aleksandri vallutusi idamaadesse rännanud [[kreeklased\|kreeklaste]] ja [[makedoonlased\|makedoonlaste]] kultuuri segunemist [[idamaad]]e kultuuriga. Mõiste hellenism võeti kasutusele [[19. ~~sajandil~~sajand]]il, tähendades kreeka kommete, hariduse, kasvatuse ja kunstisaavutuste ülevõtmist mittekreeklaste poolt. Hellenistlikku riiki juhtis valitseja, tuginedes armeele. ''[[Polis~~\|''Polised''~~]]ed'' kaotasid oma senise tähenduse ja hakkasid alluma suurriikide valitsejale. Hellenistliku valitseja võim hakkas sarnanema idamaise omaga (absoluutne kuuletumine ja enda jumalikustamine). Tekkis [[valitsejakultus]]. Hellenismi ajajärgu kultuuris lahknesid [[loodusteadused]] ja [[filosoofia]], kreeka keel (''koinee'' = Atika murdel põhinev kreeka keel) sai maailmakeeleks ja kirjanduses kadusid rahvalikud jooned (tekib elitaarne kirjandus). Sõjavägi hakkas koosnema palgasõduritest, sõjatehnika ja sõjalaevad täiustusid. Linnade välisilmed muutusid kreekataolisteks. Kõikidel uuslinnadel korrapärane kavastus, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid. Rajati suurlinnad [[Aleksandria]] ([[Egiptus]]), [[Antiookia]] ([[Süüria]]) ja [[Pergamon]] ([[Väike-Aasia]])~~. Hellenismiajastu suurim linn oli Egiptuse Aleksandria, mille elanike arv oli üle ühe miljoni~~. [[Image:ancientlibraryalex.jpg\|thumb\|right\| [[Aleksandria raamatukogu]]]] ==Aleksandria== Hellenismiajastu suurim linn oli Egiptuse Aleksandria, mille elanike arv oli üle ühe miljoni. Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu piirkondlike valitsejate soosingule. Eriti paistsid sellega silma Egiptuse [[Ptolemaioste dünastia\|Ptolemaios]]ed. Aleksandriasse rajati Muusade tempel – [[Aleksandria Museion]] – millest kujunes suur kuningate poolt ülal peetav kultuuri ja teaduse keskus, kuhu valitsejad kutsusid silmapaistvamaid poeete ja õpetlasi kogu kreeka maailmast. Museioni juurde rajatud rikkalik [[Aleksandria raamatukogu]] sisaldas enamvähem kogu kreeka kirjasõna. Seal tegeldi käsikirjade ulatusliku ümberkirjutamise ja sellega seonduva filoloogilise uurimistööga. Aleksandria raamatukogu korraldajate ja juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad poeedid ja õpetlased: raamatukogu kataloogidele (pinakes) pani aluse filoloog ja õukonnalüürik [[Kallimachos]], juhatajatena aga toimisid hellenismiaja kuulsaim eepik [[Apollonios Rhodoselt]], silmapaistev astronoom, geograaf ning ajaloolane [[Eratosthenes]] [[Kyrene]]st jt. Hellenismiajastul omandas alates [[2. sajand eKr\|2. sajand]]ist eKr suure tähtsuse [[Pergamon]] [[Väike-Aasia]]s, Kreekas aga püsis, eriti filosoofiakeskusena, endiselt olulisena [[Ateena]]. Hellenismi ajalõik oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika ([[Eukleides]], [[Ptolemaios]] jt); füüsika ([[Archimedes]] jt), Ptolemaios pidas kosmose keskkohaks maakera ja koostas maakaardi. 18. rida ⟶ 23. rida: == Vaata ka == * [[Hellenistlik filosoofia]] [[Museion]] [[Aleksandria raamatukogu]] [[Kategooria:Vana-Kreeka]] [[Kategooria:Hellenism]]

Hellenism: erinevus redaktsioonide vahel