Stonehenge: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Stonehenge’i ehitamine==

 

Suured sinakad [[kiltkivi]]d, millest Stonehenge on ehitatud, on kohale toodud Lõuna-[[Wales]]ist. Transportimiseks kasutati ilmselt merd ja [[Avoni jõgi (Hampshire)|Avoni jõge]].

Stonehenge'i ümbruses on palju objekte, mis annavad tunnistust suurest [[poolnomaadid]]e kogukonnast ([[Woodhenge]], [[Durrington Walls]], [[Cursus]] ning enam kui 350 muistset kalmet). Poolnomaadid kasvatasid Salisbury ümbruses loomi ja [[nisu]] ning nende elus oli tähtsal kohal jumalate kummardamine.

 

 

Teine ehitusejärk algas 3200 aastat eKr. Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega. Ka selle ehitamise aja 80 kivi pärinevad 320 kilomeetri kauguselt [[Prescelly]] mägedest Kagu-Walesis. Kivisid transporditi [[parv]]edel alguses mööda merd ja seejärel mööda Avoni jõge. Maismaal kasutati vedamiseks ilmselt [[rullik]]uid, sest nomaadid ratast ei tundnud. Alguses moodustati kiltkividest ringid, aga need lammutati peagi ja nende asemele toodi hiiglaslikud kivisambad, mis annavad tooni monumendis ka tänapäeval. Suurimad neist kaaluvad kuni 26 tonni ja nende kohaletoomiseks kasutati ära kogu kohalik tööjõud. Varem arvati, et seda tegid orjad, ent poolnomaadid ei pidanud orje. Stonehenge’i ehitavad meistrid pidid olema väga osavad, sest selle aja tööriistad olid primitiivsed. Kivid olid risti teiste peale vinnamiseks väga rasked ja nad tuli valmis raiuda piinliku täpsusega, et nad püstistele kividele püsima jääksid. Kõige keskele püstitati kolmikkivi hobuserauakujuliselt, mida on näha ka tänapäeval. Kiltkivid, mis lammutati, paigutati hiljem uuesti megaliitide ringi sisse ning neid võib pidada väikesteks tugisammasteks. Pearingist väljapoole kaevati veel palju auke, kuhu kavatseti paigutada veel suuri kivisambaid, millest pidi moodustuma veel 3 välisringi. See töö jäi siiski katki.

==Tänapäev==

 

 

 

==Kasutatud kirjandus==