Mart Raud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
 
'''Mart Raud''' (õieti '''Martin Raud'''; [[14. september]] [[1903]] [[Paistu kihelkond]], [[Viljandimaa]]– [[6. juuli]] [[1980]] [[Tallinn]]) oli eesti [[luuletaja]] ning [[proosakirjanik|proosa-]] ja [[näitekirjanik]].
 
Ta tegi 1923. aastal [[ekstern]]ina gümnaasiumi lõpueksamid Tallinnas. Ta õppis aastatel 1923–1924 [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] [[viiul]]it ning oli [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas [[vabakuulaja]].
 
==Looming ja kirjandustegevus==
Ta debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925), "Videvikust varavalgeni" (1927) ja "Tuulte teedel" (1928, pseud. Villem Sarapik). Samal perioodil katsetas arvustajana. 19. oktoobril 1931 mõisteti Mart Raud [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]]s [[Mart Raud (tööstur)|Mart Raua]], [[Ilmar Reimann]]i ja [[Nikolai Jürisson]]i allkirjade võltsimise eest vekslitel kolmeks aastaks [[vangirood]]u iseäraliste õiguste kaotamisega. Ta oli eelmisel aastal põgenenud Soome, kus ta Eesti võimude nõudel kinni võeti ja Tallinna toodi<ref>Roht ja Raud said 3 aastat. Rahvaleht, 20. oktoober 1931, nr. 123, lk. 1.</ref>. Enne Teist maailmasõda kirjutas Raud veel satiirilised romaanid "Kirves ja kuu" (1935) ja "Turg" (1937). Hilisemal perioodil kirjutas rohkem jutustusi, novelle, näidendeid ja publitsistikat, lisaks on tõlkinud eesti keelde [[Ivan Krõlov]]i valmid. Raud astus 1941. aastal [[hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]i.<ref>{{Netiviide|Autor=Pekka Erelt|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kultuuritegelased-havituspataljonides-ehk-miks-ei-saa-jatta-ojasoole-andestamata?id=80862163|Pealkiri=Kultuuritegelased hävituspataljonides ehk miks ei saa jätta Ojasoole andestamata|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
19. oktoobril 1931 mõisteti Mart Raud [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]]s [[Mart Raud (tööstur)|Mart Raua]], [[Ilmar Reimann]]i ja [[Nikolai Jürisson]]i allkirjade võltsimise eest vekslitel kolmeks aastaks [[vangirood]]u iseäraliste õiguste kaotamisega. Ta oli eelmisel aastal põgenenud Soome, kus ta Eesti võimude nõudel kinni võeti ja Tallinna toodi.<ref>"Roht ja Raud said 3 aastat". Rahvaleht nr 123, 20. oktoober 1931. Lk 1</ref> Enne Teist maailmasõda kirjutas Raud veel satiirilised romaanid "Kirves ja kuu" (1935) ja "Turg" (1937).
[[1946]]. aastal [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäeval ilmus Mart Raua "Jüriöö tuled", mille illustratsioonid valmistas tunnustatud raamatugraafik [[Paul Luhtein]]. 16 [[linoollõige|linoollõiketehnikas]] illustratsiooniga kaunistatud raamatut trükiti vaid 1200 eksemplari.<ref>Ilmus kunstipärane raamat, Sirp ja Vasar, 12.10.1946</ref>
 
Raud astus 1941. aastal [[hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]i.<ref>{{Netiviide|Autor=Pekka Erelt|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kultuuritegelased-havituspataljonides-ehk-miks-ei-saa-jatta-ojasoole-andestamata?id=80862163|Pealkiri=Kultuuritegelased hävituspataljonides ehk miks ei saa jätta Ojasoole andestamata|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Ta on üks neist eesti luuletajatest, kes on oma loomingus [[Lenin]]it kiitnud.<ref>"Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist". Koostanud Piret Noorhani. Eesti Kirjandusmuuseum 2003.</ref>
 
Hilisemal perioodil kirjutas rohkem jutustusi, novelle, näidendeid ja publitsistikat, lisaks on tõlkinud eesti keelde [[Ivan Krõlov]]i valmid. [[1946]]. aastal [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäeval ilmus Mart Raua "Jüriöö tuled", mille illustratsioonid valmistas tunnustatud raamatugraafikgraafik [[Paul Luhtein]]. 16 [[linoollõige|linoollõiketehnikas]] illustratsiooniga kaunistatud raamatut trükiti vaid 1200 eksemplari.<ref>Ilmus kunstipärane raamat, Sirp ja Vasar, 12.10. oktoober 1946</ref>
== Isiklikku ==
Mart Raud oli [[Eno Raud|Eno Raua]], Annus Raua ja [[Anu Raud|Anu Raua]] isa ning [[Rein Raud|Rein Raua]], Jaanus Raua, [[Piret Raud|Piret Raua]] ja [[Mihkel Raud|Mihkel Raua]] vanaisa. Mart Raua kauaaegses elupaigas Raudna Kääriku talus Viljandi lähistel on tema abikaasa [[Valda Raud|Valda Raua]] eestvõttel loodud kirjaniku memoriaaltuba.
 
Ta on üks neist eesti luuletajatest, kes on oma loomingus [[Lenin]]it kiitnud.<ref>"Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist". Koostanud Piret Noorhani. Eesti Kirjandusmuuseum 2003.</ref>
== Tunnustused ==
 
* [[1946]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]]
== Tunnustused ==
* [[1972]] – [[Eesti NSV rahvakirjanik]]
* [[19791946]] – [[JuhanEesti SmuuliNSV preemiateeneline kirjanik]] (luulekogude eest)
* [[19461972]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanikrahvakirjanik]]
*[[1979]] – [[Juhan Smuuli preemia]] (luulekogude eest)
 
==Mälestuse jäädvustamine==
Mart Raua kauaaegses elupaigas Raudna Kääriku talus Viljandi lähistel on tema abikaasa [[Valda Raud|Valda Raua]] eestvõttel loodud kirjaniku memoriaaltuba.
 
== Isiklikku ==
Mart Raud oli [[Eno Raud|Eno Raua]], Annus Raua ja [[Anu Raud|Anu Raua]] isa ning [[Rein Raud|Rein Raua]], Jaanus Raua, [[Piret Raud|Piret Raua]] ja [[Mihkel Raud|Mihkel Raua]] vanaisa. Mart Raua kauaaegses elupaigas Raudna Kääriku talus Viljandi lähistel on tema abikaasa [[Valda Raud|Valda Raua]] eestvõttel loodud kirjaniku memoriaaltuba.
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid Personaalia==
*1995 [[August Eelmäe]]. "Raud, Mart". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 449–451
* {{ISIK|2940}}
 
==Välislingid==
* {{ISIK|2940}}
 
{{JÄRJESTA:Raud, Mart}}