Ristlillik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Ristlillik''' ([[saksa keel]]es ''Kreuzblume'', [[prantsuse keel]]es ''fleuron'') on ristikujuliselt hargnevate lehtede ja pungataolise tipuga ladvakujuline kaunistuselement [[Gooti stiil|gooti arhitektuuris]] [[torn]]ide, [[Viil (arhitektuur)|viil]]ude, [[fiaal]]ide ja [[ehisviil]]ude tippudes. Lillik võib olla kahe- või neljaharuline ja pealistikku kahekordne<ref>Eesti arhitektuur: Oskussõnastik, lk 26. 1993</ref>.
 
Eesti arhitektuuris esineb ristlillik sakramendiniššide ehisviiludel ja muus [[raiddekoor]]is koos [[Krabi (arhitektuur)|krabi]]dega, näiteks [[Kuressaare linnus]]ekabelis, [[Niguliste kirik|Niguliste]] ja [[Oleviste kirik]]us ja [[Tallinna Toomkirik]]us. Ristlillik kaunistab fiaalitippe Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal [[tugipiilar]]ite külgedel ning tippudes. Omapärane ristikujuline motiiv, mis võib markeerida ristlillikut, asub ehisviilu tipus [[Ridala kirik]]u lääneportaali kohal<ref>https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1619</ref>.
 
Avanemata lehtedega ristlillikule sarnaneva ladvamotiivi kohta, nagu esineb näiteks [[Muhu kirik]]u sakramendiniši raamistuse tipus, on eesti keeles kasutatud sõna ''punglillik''<ref>Kersti Markus. Eesti kunstisuhetest Kesk-Euroopaga 14. sajandil. – Eesti kunstikontaktid läbi sajandite. 1991</ref>.