Peeter I ausammas Riias: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Peter the Great Statue Riga.jpg|thumb|Peeter I ausammas Riias, 1910-tel aastatelndatel]]

[[File:Riga peter the great statue.jpg|thumb|Peeter I ausammas Riias, 1910-tel aastatelndatel]]

Otsus mälestusmärgi loomiseks võeti [[Riia linnavalitsus]]es vastu 1903. aastal. Ning, siisseejärel asuti ka annetusi koguma. Annetustena koguti kokku 87 237 [[rubla]]., Millestmillest Riia linn annetas 28 000 rubla, [[Liivimaa rüütelkond]] umbes 18 000 rubla, [[Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium]] 12 000 rubla, [[Tartu linn]] 1000 rubla ning, [[Viljandi linn]] 200 rubla, ja [[Riia börsi pank]] 1000 rubla janing ülejäänu annetasid eraisikud.{{lisa viide}}

Ausamba projektikonkursist võttis osa 58 skulptorit. Võitis [[Berliini Arhitektuuriakadeemia]] professori [[Gustav Schmidt-Cassel]]i töö "Sõda ja rahu".{{lisa viide}} Autorile annetatianti hiljem [[Püha Stanislavi orden|Püha Stanislavi ordeni]] teine järk.

Teistel andmetel võitis konkursi Tallinnast pärit kujur Alexander G. Baumann Peterburist.<ref name="Päewaleht1" /> Ning teiseTeise ja kolmanda koha sai Gustav Schmidt-Casseli ratsamonumendi kavand, kuigi konkursitingimuste järgi nõuti alusel seisvat kuju. Ja monumendi tellimus esitati teise-kolmanda koha autorile Schmidt-Casselile. <ref name="KOd6Q" /> <ref name="KBssI" />

Monument püstitati 1909–1910. aastal Aleksandra iela (praeguse Brīvības iela) algusessealgusse näoga Riia vanalinna suunas. 1930-telndatel rajati ratsamonumendi asupaiga lähedusse [[Riia Vabadussammas]].

Pronksist kuju valati Berliinis ning graniidist alus valmistati Riias. Lihvitud graniitsamba kõrgus oli 4,5 meetrit, sellele lisandus ausamba aluse kõrgus. Kuju kõrgus oli 4,7 meetrit. Ning kujuja kaal 3,1 tonni.<ref name="Päevaleht150" />

Ausamba avas [[17. juuli]]l (vkj 4. juulil) [[1910]] Liivimaa Venemaaga liitmise 200. aastapäeva pidustuste osana Venemaa keiser [[Nikolai II]].<ref name="PqiVl" /> Avamisel osalesid õpilasesindajad [[Riia õpperingkond|Riia õpperingkonnast]] – sinna alla kuulusid nii [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]], [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] kui ka [[Eestimaa kubermang]]u koolid.<ref name="ErYac" />

Augustis 1914 otsustati tagalasse evakueerida kultuuriväärtused ningja tööstusettevõtete seadmed.{{lisa viide}} Evakueerimisele kuulus ka Peeter I ausammas. Kuju laaditi 1915. aasta suvel [[Peterburi]] viimiseks Inglismaa kaubaaurikule [[Serbino]]. Kuna kuju ei mahtunud tervenisti laeva trümmi, siis jäeti luuk lahti ning hobuse tagaosa ulatus tekile.

Varsti pealepärast hukkumist käisid vrakil Venemaa tuukrid, kuid Peeter I kuju vrakilt ei leitud. 1920. aastal otsisid vrakilt edutult kuju Eesti tuukrid, aga edutult.

Kuju ostis AS-t Kuhlmann ja Ko 15 000 [[Eesti kroon]]i eest ära Riia linn ning see jõudis Riiga 1934. aasta juulis. 25% ostuhinnast läks omakorda Eesti riigile.<ref name="XdYVb" /><ref name="Gkp0v" /> Kuju plaaniti taastada ning paigalda Peeter I rajatud [[Viesturdārzs|Viesturdārzs'iViesturdārzsi]] parki. Kuid plaanide teostamiseni enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ei jõutud.

Monument restaureeritirestaureerisid 2000–2001 Peterburi restauraatorite pooltrestauraatorid Läti ettevõtja [[Jevgēņijs Gombergs]]i eestvõtmisel ja rahastamisel. Gombergsi arvates oleks monumendile sobivaks asukohaks [[Zemitāna laukums|Zemitāna laukumsi]]'i väljak.<ref name="YL7G4" />