Magnet: erinevus redaktsioonide vahel

'''Magnet''' on [[keha]] või [[toode]], mis loob enda ümber [[magnetväli|magnetvälja]]. Magnetväli pole nähtav ega otseselt tajutav, vaid seda iseloomustab omadus mõjutada teisi magnetilisi kehasid ja liikuvaid laetud osakesi tõmbe- või tõukejõuga.

 

 

Ferromagneetikud saab jaotada pehmeteks ja kõvadeks magnetmaterjalideks. Pehme ferromagneetiku üheks näiteks on [[lõõmutatud]] [[raud]], mida iseloomustab omadus magneetuda välise magnetvälja toimel. Kuid magneetumus säilib vaid välise magnetvälja toimimise ajal ja kaob selle lõppemisel väga lühike ajaga. Seevastu kõvad magnetmaterjalid säilitavad magnetvälja ka pärast välise ergutuse kadumist.

Magnetite peamised liigid on [[püsimagnet]] ja [[elektromagnet]]. Püsimagnet on püsivalt magneetunud ja tekitab enda ümber magnetvälja sisemiste füüsikaliste põhjuste toimel. Elektromagnet tekitab enda ümber magnetvälja ainult siis, kui tema [[mähis]]t läbib [[elektrivool]].

 

 

Lisaks püsimagnetile on võimalik tekitada magnetvälja ka [[elektromagnet]]iga, mis kujutab endast isoleeritud keerdudega traadist keritud mähist, mida läbib alaline või vahelduv [[elektrivool]]. Magnetvälja tugevdamiseks ja/või suunamiseks kasutatakse elektromagnetites pehmest ferromagneetikust südamikku.

 

== Ajalugu ==

 

Varaseimad teada olevad magnetnähtuste kirjeldused pärinevad Vana-[[Kreeka]]st, Vana-Roomast, [[India]]st ja [[Hiina]]st rohkem kui 2500 aasta tagusest ajast. <ref name="bNNBW" /><ref name="fXChy" /><ref name="J1amy" /> Rauamaagist kivikeste omadustest kirjutas [[Plinius Vanem]] oma entsüklopeedias ''[[Naturalis Historia]]''. <ref name="zpJ6R" />

[[Ferromagneetik]]ute demagneetimise all mõeldakse objekti magnetvälja nõrgendamist või kaotamist. Demagneetimiseks on mitmeid võimalusi.

* Kuumutada objekti üle [[Curie temperatuur]]i, et soojusliikumine hävitaks [[magnetiline domeen|magnetdomeenide]] eelisorientatsiooni ning see demagneedib objekti täielikult.

* Tugevad mehaanilised mõjutused, nagu haamrilöögid või kukkumine, või ka tugev ja kiire vibratsioon võivad muuta magnetdomeenide orientatsiooni ja põhjustada püsivmagnetite osalist demagneetumist.

* Laevade ja teiste suurte metallkonstruktsioonide demagneetimine/magnetiline korrektsioon.

* Turvatehnikas kasutatakse ukse- ja aknamagneteid, et nende lähedal asetseva magnetiliselt tundliku anduri abil signaliseerida, kas uks või aken on suletud või mitte.

* Elektrodünaamilistes [[valjuhääldi]]tes kasutatakse tugevaid [[neodüüm]]ist püsimagneteid (vt [[Neodüümmagnet]]).

* [[Meditsiin]]is kasutatakse ülitugevat elektromagnetit [[magnetresonantstomograafia]]s, et saada pilt inimese organismi sisemusest. See tomograafia meetod põhineb asjaolul, et [[kude|kudede]] aines on prootonid, mille [[spinn]]i on võimalik tugeva magnetväljaga osaliselt orienteerida. Magnetvälja tugevuse järsul muut(u)misel toimub selles orientatsioonis osaline muutus, mille tulemusena vastuvõtumähistes indutseeritakse nõrk signaal. Paljude mähiste signaalide keeruka töötlemise ja ruumilise (ühes või mitmes lõikes) modelleerimise teel saadakse aine koostisel, tihedusel ja muudel peamiselt füüsikalistel omadustel põhinev objekti sisemuse kujutis.

 

== Viited ==

<ref name="zpJ6R">[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:text:1999.02.0137:book=34:chapter=42&highlight=magnet Pliny the Elder, The Natural History, BOOK XXXIV. THE NATURAL HISTORY OF METALS., CHAP. 42.—THE METAL CALLED LIVE IRON]. Perseus.tufts.edu. Retrieved on 2011-05-17.</ref>

}}

 

[[Kategooria:Magnetism]]