Erinevus lehekülje "Dendrokronoloogia" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Puude aastarõngad iseloomustavad nende moodustumise ajal valitsenud keskkonnatingimusi, olles vastavalt kitsamad (kui tingimused on olnud mingil põhjusel ebasoodsad) või laiemad (soodsamate tingimuste korral). Uuritakse ka puu kasvamise käigus puitu ladestunud [[saasteaine]]id, mis võivad kanda endas olulist infot minevikus aset leidnud [[reostus]]e või muu keskkonnamuutuse kohta.
 
Puud salvestavad endasse mitmesuguste [[keskkonnafaktoriKeskkonnategurid|keskkonnategurite]]te mõjusid, mis otseselt või kaudselt limiteerivad aastarõnga moodustumise protsesse. Seetõttu on puude aastarõngad väga heaks informatsiooniallikaks mineviku [[kliima]] ja keskkonna uurimisel.<ref name="B0qE4" /> Vanade puude pikkade aastarõngaridade uurimisel saadakse teavet mineviku [[temperatuur]]i, [[Sademed|sademete]], [[Tulekahju|põlengute]], putukarüüstete, [[maalihe]]te, [[orkaan]]ide jpm nähtuste kohta.
 
==Ajaloost==
Puu [[tüvi|tüve]] pikenemine ja paksenemine ehk [[sekundaarkasv]] toimub puidu juurdekasvukihi ehk [[kambium]]i tegevuse tulemusena. Kevadisel kasvuajal moodustab kambium puukoes rohkem õhukeste seintega [[rakk]]e ehk [[trahhee]]sid ja [[trahheiid]]e (okaspuudel ainult trahheiide), mis võimaldavad puu juurdekasvuks vajaminevat vedelike transporti. Suve teisel poolel aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad lehtpuudel väiksemad paksuseinalised [[parenhüüm]]irakud, mis annavad tüvele tugevuse. Tekkivat eriilmelist puitu nimetatakse [[Kevadpuit|kevad- ehk varapuiduks]] ja [[Sügispuit|sügis- ehk hilispuiduks]]. Talvel ei toimu puidu juurdekasvu. Järgmisel kevadel hakkab puu kasvatama uut suurte rakkudega aastarõnga kevadosa.<ref name="6KhbY" />
 
Sellise tsüklilise kasvu tulemusena on puu tüve või [[oks]]a [[Ristlõige|ristlõikes]] nähtavad [[Kontsentrilised objektid|kontsentrilised]] ringid, mida nimetatakse [[Aastarõngad|aastarõngasteks]]. Aastarõngaste laius võib olenevalt puuliigist varieeruda, sõltudes ka kliimaoludest, [[mullastik]]ust jm faktoritestteguritest. Aastarõngad tekivad ainult neil puudel, mis kasvavad [[Aastaajad|aastaajalise]] kliimaga piirkondades, st aladel, kus on tuntavad sesoonsed meteoroloogilised muutused. Selgelt eristatavaid aastarõngaid ei leidu näiteks [[vihmamets]]a puudel, mis kasvavad enam-vähem ühtlases kliimas, kus talvist [[Puhkeseisund|puhkeperioodi]] ei ole. Väga selgete ja loetavate aastarõngastega seevastu on [[okaspuud]], näiteks [[ebatsuuga]], [[nulg]], [[mänd]]; [[lehtpuud]]est rõngassoonelise puiduga liigid, näiteks [[tamm]], [[jalakas]], [[pöök]]; hästiloetavat informatsiooni saab ka [[Kuusk|kuuse]] rõngastest<ref name="btkEN" /> <ref name="p1zFk" />.<br />
 
==Proovid ja dateerimine==
Pika ajalise ulatusega kronoloogiaid saab kasutada, dateerimaks ka väga vanu puitkonstruktsioone, kunstiteoseid, elamuid jne. Samuti on dendrokronoloogia oluline kasutusviis 14C meetodil ([[radiosüsiniku meetod]]) mõõdetavate vanuste [[kalibreerimine]].
 
Puude aastarõngastega sarnaselt esinevad iga-aastased mustrid ka [[igijää]] ja pinnase puursüdamikes ning veekogu aastastes põhjasetetes ehk [[varv]]ides. <ref name="KtIDC" /><ref name="QfyCd" /><ref name="Kv3pa" /><br />
 
Dendrokronoloogiliste meetodite kasutamisel esineb ka probleeme. Puu aastarõngaid on keeruline uurida, kui puud on vigastanud nt [[Sipelglased|sipelgad]], [[Ürasklased|üraskid]] või kui nad kasvavad näiteks mäe küljel. Viimasel juhul on rõngaste mõõtmisest saadav info moonutatud, kuna puu ei ole kasvanud maapinnaga horisontaalselt. Puitehitiste jm. konstruktsioonide vanuste määramisel pole teada, kui kaua puit seisis enne, kui seda ehitusel kasutati.
 
==Dendrokronoloogilise dateerimise täpsus ja usaldatavus==
Dendrokronoloogilise dateerimise täpsuse ja usaldatavuse määrab ristdateerimine. [[Ristdateerimine]] (crossdating) on dendrokronoloogia üks peamine [[meetod]] ja printsiip. Kasutatakse visuaalset, statistilist ja graafilist ristdateerimist . Statistiliseks ja graafiliseks ristdateerimiseks on olemas arvutiprogrammid, näiteks [[COFECHA]]. COFECHA aitab leida aastarõngaste vanuseid. Samuti aitab COFECHA diagnoosida ja hinnata dendrokronoloogiliste mõõtmiste [[täpsus]]t ning võimaldab oluliselt tõsta aastarõngaste mõõtmiste [[kvaliteet]]i. Tuleb rõhutada, et see programm panustab just dendrokronoloogiliste mõõtmiste täpsusele ja usaldatavusele.<ref name="v3wn6" />
 
Dendrokronoloogilise dateerimise täpsus on üks aasta. Võrreldavate aastarõngaste graafikud peavad ühtima. Nihutades üht graafikut ükskõik kummale poole kas või ühe aasta võrra, viib see sarnasuse rütmist välja. Järelikult, kui ridade sarnasus on piisavalt usaldatav, siis on täpsus absoluutne. Mõnel juhul võib täpsus olla pool aastat. Kui koorealune aastarõngas on täisaastarõngas, on dendrokronoloogilise dateerimise täpsuseks üks aasta, kui aga koorealune aastarõngas on poolik (lõppedes varapuiduga), siis on täpsuseks pool aastat. Dateerimisel esineb mõlemaid juhtumeid.<ref name="hrxR9" /> Dendrokronoloogilise dateeringu usaldatavus oleneb ka uurija kogemusest. Kuigi võrreldavate ridade sarnasuse määra mõõdetakse vastavate statistiliste näitajatega, ütleb lõpliku sõna dateerija. KõrgeSuure sarnasuse korral on dateeringu usaldatavus absoluutne (100%).
 
== Kasutamisvõimalused ==
* [[Dendrohüdroloogia]]: veetaseme muutuste uurimine ja dateerimine puude aastarõngaste järgi
* [[Dendropürokronoloogia]]: [[Tulekahju|põlengute]] uurimine praegusel ajal ja minevikus, dateerides tulearme puude aastarõngastes.
* [[Kunstiajalugu]]: Dendrokronoloogiat kasutatakse üha laiemalt ka [[tahvelmaal]]ide dateerimisel. Tihti leitakse signatuurita tahvelmaale, mille kohta puudub info. Sel juhul saab mõõta aastarõngaste laiusilaiust maalialuseks kasutatud puittahvlilt, ning dendrokronoloogilise dateerimise abil selgitada välja tahvli vanuse. Lisaks tahvli vanuse selgitamisele saab nii tuvastada ka [[Võltsimine|võltsitud]] maale. Kui dendrokronoloogilisel analüüsil leitud puu maharaiumise aeg ja originaalmaali tegemise aeg ei ühti, on tegemist kas varasema maali ülemaalinguga või võltsinguga <ref name="mBAWB" />. Võltsingute tuvastamine muutub eriti päevakajaliseks, kui leitakse mitu täpselt samasugust maali ja originaali selgekstegemine visuaalselt ei õnnestu.
 
===Muusikainstrumentide dendrokronoloogiline dateerimine===
Palju vaidlusi tekitab küsimus, kes, kus ja millal mõne muusikainstrumendi on valmistanud. Muusikainstrumentide dendrokronoloogilise dateerimise põhieesmärk on kindlaks teha, millal keelpillide kõlakastid või klahvpillide lauad on valmistatud. Selle kaudu on võimalik välja selgitada, mis piirkonnast instrumendi valmistamiseks kasutatud puu langetati. Saab võrrelda erinevad pille, nende päritolu ningja valmistamisaega. Dendrokronoloogiline dateerimine võimaldab seda kõike kindlaks teha, sellest tuleneb meetodi tähtsus muusikavaldkonnale.
 
Saksamaal dateerib muusikainstrumente dendrokronoloogiliselt puiduteadlane Micha Beuting. Praeguseks on Micha Beuting dateerinud umbes neli tuhat keelpilli. Pillide aastarõngalaiuste kronoloogiad aitavad määratleda puidu päritolu, s.t. piirkonda, kus kuulsad viiulimeistrid hankisid enamiku puidust instrumentide valmistamiseks. Reeglina ei transporditud puitu kaugelt, vaid lähipiirkondadest. Keelpillide dendrokronoloogilisel analüüsimisel mõõdetakse aastarõngaste laiused instrumendi kõlakasti kaanelt, mis on valmistatud tavaliselt hariliku kuuse ''(Picea abies)'' kahest või harvem ühest radiaallauast. Instrumentide puidust valmistatud osade uurimisel ja statistilisel analüüsimisel selgus, et viiulite kõlakastide aastarõngaste keskmine laius oli 1,07 mm, mida peetakse hea tekstuuriga puiduks (Beuting 2004, 2009).<ref name="Slovenia" />
 
Tänapäeval dateeritakse keelpille dendrokronoloogiliselt mitmetes maades, kaasa arvatud Eestis.
100 475

muudatust