Redaktsioon: 2. juuli 2018, kell 09:44 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. august 2018, kell 14:05 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: Kohaliku omavalitsuse teooriates on kohaliku omavalitsuse (KOV) mõiste kohta kaks mõneti vastanduvat lähenemist, ent kesksel kohal on küsimus kohaliku omavalitsuse ja riigi suhestumisest. Vaba kogukonna teooria tõstab esiplaanile demokraatia põhimõtte, kogukonna vabaduse ja õiguse iseseisvalt oma asju juhtida. Riikliku omavalitsuse teooria näeb kohalikku omavalitsust kui riigivalitsemise eriliiki, riikliku kohahalduse vormi, kus ülesannetel riiklik on olemus ja jaotus otstarbekuse alusel. Tänapäeva õigussüsteemis nimetatud omavalitsusteooriaid puhtal kujul enam ei rakendata. Ka kehtiva [https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv Eesti Vabariigi Põhiseaduse] puhul on tuvastatav mitmete omavalitsusteooriate süntees<ref name="7EgFR" />. Ka [https://www.riigiteataja.ee/akt/13104622 Euroopa kohaliku omavalitsuse harta] (EKOH) ~~art~~artikkel 3, mis KOV mõistet sisustab, põimib need teooriad ühte. Artikkel 3 p 1 sätestab: “Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.” === Kohaliku omavalitsuse mõiste Eesti seadustes ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas === KOV mõiste on selgesõnaliselt lahti kirjutatud [https://www.riigiteataja.ee/akt/13312632?leiaKehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses] (KOKS). KOKS § 2 lg 1 sätestab: “Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.” KOKS § 2 lg 2 sätestab: “Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ning teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.” Kohaliku omavalitsuse regulatsioon on sätestatud enamiku riikide põhiseadustes. Eesti põhiseaduses on kohalikul omavalitsusel eraldi alajaotus – XIV peatükk ning relevantseid norme leidub ka põhiseaduse teistes alajaotustes. Kohaliku omavalitsuse mõiste ise on Eesti põhiseaduses defineerimata<ref name="ixGdd" />. EKOH kui rahvusvahelise õiguse dokument tunnustab kohalike territoriaalsete korporatsioonide õigust omavalitsusele, jätab aga igale riigile õiguse nende korralduse üle otsustada. Eesti Vabariik ratifitseeris harta 28. septembril 1994, kohustudes järgima kõiki selles sisalduvaid põhimõtteid. Harta jõustus Eesti suhtes 1. aprillil 1995. Koostoimes põhiseaduse normidega annavad harta kui Euroopa demokraatlike riikide mitmekesist omavalitsuskogemust üldistava rahvusvahelise lepingu normid KOV-le kindla õigusliku aluse. 16. veebruaril 2011 ratifitseeris Riigikogu [https://www.riigiteataja.ee/akt/208032011001 EKOH kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli]. Põhiseaduse järgi on KOV aluseks idee kogukonnast, kelle ülesandeks on lahendada selle kogukonna probleeme ja korraldada kohalikes huvides (vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega) kogukonna elu<ref name="7KrVS" />. Kohaliku omavalitsuse eesmärk ja põhisisu on kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine kohaliku kogukonna poolt – selle määrab põhiseaduse § 154 lg 1. Põhiseaduses on mõistet “kohalik omavalitsus” kasutatud järjekindlalt üldmõistena<ref name="NmwFd" />, konkretiseerides seda vaid erandjuhtudel<ref name="Q4gi2" />. Selline konkretiseerimata mõistekasutus (ainus erand on § 104 lg 2 p 4, mida tuleks tõlgendada [https://www.riigiteataja.ee/akt/KOVVS KOVVS]-na ), mis üldjuhul hoidub KOV organite nimetamisest, on põhiseaduses taotluslik ning võimaldab selle põhiseadusliku institutsiooni sisustamisel ja tõlgendamisel teatud paindlikkust. Siiski on oluline arvestada, et põhiseaduse § 156 lg-s 1 ja EKOH art-s 3 nähakse ette KOV esindusdemokraatlik sisestruktuur, millest tuleneb volikogu prioriteet täitevorgani(te) suhtes kohaliku elu küsimuste otsustamisel<ref name="J7VgD" />. == Omavalitsuse ajalugu Eestis == 89. rida: Põhiseaduse §-ga 44 antakse isikutele õigus juurde pääseda informatsioonile, mis omakorda tagab avaliku võimu läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning demokraatlikule riigikorraldusele iseloomuliku rahva valitsemises osalemise võimaluse. Ideaalis peaks selline avalikkusele võimaldatud kontrollifunktsioon aitama kaasa ka võimalikult efektiivselt ja õiguspäraselt toimiva võimuaparaadi saavutamisele.<ref name="hW28Z" /> Avaliku teabe seaduse § 5 kohaselt on teabevaldajaks kohaliku omavalitsuse asutus.<ref name="pNSxI" /> Sama seaduse § 8 näeb ette kaks võimalust teabele juurdepääsu võimaldamiseks, s.o teabenõude täitmisega ja teabe avalikustamisega. Kui teabenõude täitmise puhul on tegemist nn passiivse teabele juurdepääsu võimaldamisega, siis teabe avalikustamine eeldab teabe aktiivset pakkumist teabevaldaja poolt.<ref name="610kg" /> ==== Teabeavaldaja kohustus avalikustada tema ülesannetega seotud teavet (teabe aktiivne pakkumine) ==== 95. rida: ==== Teabevaldaja kohustus avalikustada teabenõudja poolt esitatud avalduse alusel teavet (teabe passiivne pakkumine) ==== Teabenõudega saab kohaliku omavalitsuse asutuselt nõuda konkreetset dokumenti, mis on olemas. Teabenõude esitamise vormi kohustuslikud andmed on reglementeeritud AvTS § 14 esimeses lõikes<ref name="pNSxI" /> . Kohaliku omavalitsuse ametnik või töötaja peab inimest teabe saamiseks igati abistama, näiteks arusaadavalt selgitama, kus vajalik teave asub ning kuidas sellele ligi pääseda<ref name="7Q6De" />. Kuigi teabele juurdepääsu reguleerivates õigusaktides käsitletakse teabena üldjuhul mingile infokandjale (paberkandjal, elektroonilises vormis, heli-, audio- või audiovisuaalsalvestisena) jäädvustatud ja dokumenteeritud<ref name="hW28Z" /> teavet, siis PS § 44 lg 2 kaitsealast ei ole põhimõtteliselt välistatud ka selline teave, mida asutus või ametiisik ei ole jäädvustanud ja dokumenteerinud. Kohalikul ~~omavalitusesel~~omavalitsusesel on õigus keelduda teabenõude täitmisest, kui esinevad AvTS § 23 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud asjaolud<ref name="pNSxI" />. == Rahastamine == Kohaliku omavalitsuse (KOV) rahastamise korraldus lähtub [[kohaliku omavalitsuse finantsgarantii]] põhimõttest (PS<ref name="ydHTP" /> § 154 ja § 157 lg 2; EKOH<ref name="zgWME" /> art 9). Selle alla kuuluvad õigused on suunatud [[Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus\|omavalitsusüksuse enesekorraldusõiguse]] kasutamiseks vajalike tingimuste loomisele, et vallad ja linnad oleksid majanduslikult suutelised täitma avalikke ülesandeid.<ref name="Y7pCW" /> KOV rahastamise korraldus põhineb ühelt poolt omavalitsuslike ülesannete rahastamise süsteemil ja teiselt poolt talle seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamist reguleerivatel sätetel<ref name="oM7CO" /> ([[kohaliku omavalitsuse ülesanded]]). Nõuetekohase rahastamismehhanismi loomine on riigi ülesanne<ref name="JPRzQ" />, kusjuures seadusandja on vaba otsustama rahastamisallikate süsteemi üle.<ref name="wQS37" /> === Rahastamise põhimõtted === KOV rahastamise süsteem peab muu hulgas vastama alljärgnevatele tingimustele:<ref name="wQS37" /~~><br~~> Linnadele ja valdadele eraldatavad rahalised vahendid peavad olema piisavad, seejuures peab tagatud olema nii seadusest tulenevate kui ka muude, seadusega sätestamata omavalitsuslike ülesannete piisav rahastus. Omavalitsuslike ülesannete täitmiseks eraldatav raha peab olema eristatav riiklike kohustuste täitmiseks eraldatavatest vahenditest. See võimaldab omavalitsusüksustel aru saada, millised vahendid on mõeldud kohaliku elu küsimuste üle otsustamiseks ja kohaliku elu korraldamiseks. See omakorda võimaldab otsustada, kuidas seda raha kasutada. 126. rida ⟶ 127. rida: === Kohaliku omavalitsuse rahastamisega seotud teooriaid === KOV rahastamissüsteemi käsitlusega on seotud ka avaliku sektori ökonoomikast tuntud fiskaalse föderalismi (ingl k fiscal federalism) ja fiskaalse võrdsustamise (ingl k fiscal equalization) teooriad. '''Fiskaalne föderalism'''<ref name="tk7DG" /> uurib seda, millised fiskaalpoliitilised ülesanded ja vahendid oleks otstarbekas tsentraliseerida (pakkuda keskvalitsuse poolt) ning millised detsentraliseerida (pakkuda muude valitsussektori tasandite poolt). KOV rahastamissüsteemi loomisel tuleb muu hulgas arvesse võtta seda, et ressursside jaotamine oleks efektiivne ja ühiskonna (mitte üksiku omavalitsusüksuse) heaolu maksimeeritud ning et riigil oleks võimalik täita fiskaalpoliitika stabiliseerimise ülesannet ja tagada valitsussektori fiskaalpoliitika jätkusuutlikkus. '''Fiskaalseks võrdsustamiseks'''<ref name="DUjsF" /> nimetatakse fiskaalpoliitilisi meetmeid (toetusi), mille abil tagatakse olukord, et omavalitsusüksustel on võimalik pakkuda samasuguse maksukoormuse juures samasuguseid avalikke teenuseid ka juhul, kui omavalitsusüksused jõukuse (sissetulekute) poolest erinevad. Eristatakse vertikaalseid (omavalitsusüksustele teeb ülekandeid keskvalitsus) ja horisontaalseid (omavalitsusüksused ise teevad üksteisele ülekandeid) fiskaalse võrdsustamise süsteeme. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul moodustas 2003. aastal OECD riikides fiskaalne võrdsustamine keskmiselt 2,3% SKP-st. 137. rida ⟶ 138. rida: Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve on iseseisev, mis tähendab, et valla- ja linnaeelarve on riigieelarvest lahutatud ning olles nii osa avaliku sektori eelarvest, kuid ei moodusta seejuures osa riigieelarvest. Kui riigieelarve ehk riigi kõigi tulude ja kulude eelarve võtab iga aasta kohta seadusena vastu Riigikogu, siis kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve võtab vastu volikogu ning selle tulud ja kulud ei ole osaks vastavalt riigieelarve tuludest ja kuludest.<ref name="CmliQ">Olle, lk 206.</ref> Põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt on vallad ja linnad oma tegevuses iseseisvad ning eelarve kujundamise näol on tegemist enesekorraldusõiguse avaldumisega. Kohalikud omavalitsused võivad oma rahalisi vahendeid enda volituste piires vabalt kasutada.<ref name="CmliQ" /> Siiski võib riik kohalikule omavalitsusele rahalisi kohustusi peale panna, kuid ainult seaduse alusel ning riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (nt toimetulekutoetuse väljamaksmine).<ref name="ElsuF" /> Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarve tuleb vastu võtta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest. Eelarve eelnõule lisatakse ka seletuskiri selleks vajalike selgituste ja põhjendustega. Kui on moodustatud osavald- või linnaosakogu, siis esitatakse eelarve ka neile oma arvamuse lisamiseks. Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valla- või linnavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega, mille volikogu võtab vastu määrusena. Lisaeelarve eelnõu koostab valla- või linnavalitsus ja esitab selle volikogule koos seletuskirjas toodud põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.<ref>KOFS § 26 lg 1</ref> Kohaliku omavalitsuse eelarve vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.<ref>KOKS § 45 lg 5</ref> Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.<ref>KOFS § 23 lg 2.</ref> Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel koos eelarve menetlemist käsitlevate volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollidega.<ref>KOFS § 23 lg 3.</ref> Tasakaalustatuse printsiibi kohaselt peavad eelarve kulud ja tulud olema võrdsed. Kui tuludes ja kuludes on vahe, nähakse vahe katmiseks ette finantseerimistehinguid. Eelarve koostamisel peab kohalik omavalitsus kinni pidama ka netovõlakoormuse ülempiirist. Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe.<ref>KOFS § 34 lg 1.</ref> Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat.<ref>KOFS § 34 lg 3.</ref> 174. rida ⟶ 175. rida: Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle [[Rahvastikuregister\|rahvastikuregistrisse]] kantud elukoht asub vastavas vallas või linnas. Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletada, kuid ei saa volikokku kandideerida.<ref name="kWZDr" /> Edasise kohaliku omavalitsuse volikogu tegevuse kohta peab info olema elanikkonnale internetist kergesti kättesaadav ning elanikkonnale peavad veebis olema loodud võimalused osaleda kohaliku võimu teostamisel. Kohalike omavalitsuste internetipõhine infosüsteem VOLIS võimaldab avalikkusel lugeda kohaliku omavalitsuse istungite materjale ja jälgida volikogu istungil toimuvat üle interneti, samuti olla kaasatud volikogu ja valitsuse otsustusprotsessidesse ~~läbi~~ erinevate e-kaasamise kanalite kaudu.<ref name="Cn5OO" /><ref name="v4oyu" /> ==== Kaasav eelarve ====

Kohalik omavalitsus: erinevus redaktsioonide vahel