Redaktsioon: 15. juuli 2018, kell 06:52 redigeeri Pelmeen10 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 41 770 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. august 2018, kell 15:32 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 771 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
15. rida: == Kergejõustiku alad == Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 23 ala. Mehed võistlevad [[100 m jooks\|100]], [[200 m jooks\|200]], [[400 m jooks\|400]], [[800 m jooks\|800]], [[1500 m jooks\|1500]], [[5000 m jooks\|5000]], [[10 000 m jooks\|10 000]] mmeetri jooksus ja [[maraton]]ijooksus, [[110 m tõkkejooks\|110]] ja [[400 m tõkkejooks]]us, [[3000 m takistusjooks]]us, [[4×100 m teatejooks\|4×100]] ja [[4×400 m teatejooks]]us, [[kõrgushüpe\|kõrgus]]-, [[teivashüpe\|teivas]]-, [[kaugushüpe\|kaugus]]- ja [[kolmikhüpe\|kolmikhüppe]]s, [[Kuulitõuge\|kuulitõukes]], [[kettaheide\|ketta]]- ja [[Vasaraheide\|vasaraheites]], [[odavise\|odaviskes]], [[Kümnevõistlus\|kümnevõistluses]], [[20 km käimine\|20]] ja [[50 km käimine\|50 km käimises]]. <br/>Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, [[100 m tõkkejooks\|100]] ja 400 m tõkkejooks, 3000 m takistusjooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, [[seitsmevõistlus]] ja 20 km käimine (varem [[10 km käimine\|10 km]]). 35. rida: Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22–1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. <br/>800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finišini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 – 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. <br/>Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, sh teatejooksud, annab stardikohtunik käsklused "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 mmeetrist pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega "Kohtadele!" janing ~~seejärel peale~~pärast kõikide võistlejate ~~täielikku~~täiesti liikumatu ~~liikumatut~~oleku ~~olekut~~saavutamist kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100–400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust "Kohtadele!" peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse "Valmis!" peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. Valelähte tegemine põhjustab ~~kohese~~kohe alalt diskvalifitseerimise. Mitmevõistluses on lubatud ühe jooksu kohta üks valelähe, teise valelähte korral kõikidel ~~jooksu distantsidel~~jooksudistantsidel sportlane diskvalifitseeritakse. Valelähteks ei loeta liigutusi, mille tagajärjel võistleja käed maapinnalt ega võistleja jalad stardipakkudelt ei eraldu. Küll aga võib sportlast selle eest ebakorrektse käitumise ~~tõttu~~eest hoiatada. == Tõkke- ja takistusjooksud == 64. rida: '''[[Kaugushüpe\|Kaugus-]]''' ja '''[[Kolmikhüpe\|kolmikhüppes]]''' peab äratõuke sooritama pakult või selle tagant, igal juhul enne äratõukejoont. Tulemus mõõdetakse äratõukejoonest kuni maandumiskastis oleva võistleja tekitatud lähima jäljeni mööda sirget joont. Tulemus mõõdetakse 1 cm täpsusega. Kolmikhüppes tuleb sooritada esimene hüpe ühe jalaga, teine hüpe sama jalaga ning kolmas hüpe teise jalaga. '''[[Kõrgushüpe\|Kõrgushüppe]]''' postid asuvad teineteisest ~~4-4~~4–4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimõõduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidikutele asetatud, ei tohi see üle 2 cm keskelt madalamaks vajuda. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.

Kergejõustik: erinevus redaktsioonide vahel