Teine maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel

}}

[[Pilt:Second world war europe animation small.gif|pisi|300px|Teise maailmasõja käik Euroopas]]

 

[[Jaapani Keisririik]], olles võtnud eesmärgiks saavutada ülemvõim kogu [[Aasia]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] üle, alustas sõda [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigiga]] juba 1937. aastal,<ref name="6ylLr" /> kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939,<ref name="ezLUG" /> mil [[Kolmas riik|Saksamaa]] [[Saksamaa sissetung Poolasse|alustas sissetungi]] [[II Rzeczpospolita|Poolasse]] ning [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] ja [[Jaapan]]iga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga jagasid Saksamaa ja [[Nõukogude Liit]] omavahel ära [[Nõukogude Liidu sissetung Poolasse|Poola]], [[Talvesõda|Soome]], [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine Nõukogude Liidu poolt|Rumeenia]] ja [[Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt|Balti riigid]]. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja [[Briti Rahvaste Ühendus]]e vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad [[Kõrbesõda|Põhja-]] ja [[Ida-Aafrika kampaania (Teine maailmasõdaa)|Ida-Aafrikas]], [[Britannia lahing]], [[Operatsioon Blitz|Londoni pommitamine]], [[Balkani kampaania (Teine maailmasõda)|Balkani kampaania]] ja pikk [[Atlandi lahing]]. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid [[Operatsioon Barbossa|sissetungi Nõukogude Liitu]], luues sellega [[Idarinne (Teine maailmasõda)|ajaloo suurima maismaa-sõjatandri]], kus takerdunud teljeriikide väeüksused [[kurnamissõda|kurnamissõjas]] raskeid kaotusi kandsid. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan [[Rünnak Pearl Harborile|Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi]] ja päev hiljem [[Jaapani sissetung Malaiasse|Suurbritannia kolooniat Malaial]], ning vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja [[Lääneliitlaste sissetung Saksamaale|lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale]], millele järgnes [[Berliini lahing|Berliini vallutamine]] Nõukogude Liidu vägede poolt, [[Adolf Hitleri surm|Adolf Hitleri enesetapp]] ja [[Saksa Riigi kapitulatsiooniakt|Saksamaa tingimusteta kapituleerumine]] 8. mail 1945. [[Potsdami deklaratsioon]]i ja Jaapani alistumisest keeldumise järel [[Hiroshima ja Nagasaki aatompommitamine|heitsid Ameerika Ühendriigid aatompommid]] Jaapani linnadele [[Hiroshima]]le (6. august) ja [[Nagasaki]]le (9. august). Seoses järjest tõenäolisemaks muutuva [[Operatsioon Downfall|liitlasvägede sissetungiga Jaapani saarestikku]], uute jaapanivastaste aatompommirünnakute riskiga ja [[Nõukogude Liidu sissetung Mandžuuriasse|Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse]] [[Jaapani kapituleeriumine|alistus Jaapan]] 2. septembril 1945. Sellega lõppes sõda Aasias ja Vaiksel ookeanil, kindlustades liitlasvägedele täieliku võidu.

 

 

==Teise maailmasõja alguse ja lõpu kuupäevad==

=== Kallaletung Poolale ===

[[Pilt:Second World War Europe.png|pisi|left|[[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[NSV Liit]] ründasid koos Poolat [[1939]]. aasta septembris]]

Teine maailmasõda algas [[1. september|1. septembril]] [[1939]], kui [[Saksamaa]] koos [[Slovakkia sissetung Poolasse (1939)|liitlastega]] tungis kallale [[Poola Teises maailmasõjas|Poolale]]. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning [[II Rzeczpospolita|Poola]] vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd [[Poola]] kaitsmine, kui [[Kolmas riik|Saksamaa]] purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi [[Poola]] ründaja vastu.

{{Vaata|Poola Teises maailmasõjas}}, ''[[Kummaline sõda]], [[Kindralkubermang]]''

{{Vaata|NSV Liidu kallaletung Poolale}}

=== Kallaletung Soomele ===

[[23. august]]il [[1939]] sõlmiti Moskvas NSV Liidu välisasjade rahvakomissari [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] välisminister [[Joachim von Ribbentrop]]i allkirjastatud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]], mille salalepingu kohaselt kuulusid kahe suurriigi vahel jaotatud Euroopa väikeriigid NSV Liidu ja Saksamaa mõjupiirkonda. Saksamaa kohustus, mitte sekkuma NSV Liidu elluviidavasse poliitikasse.[[Soome Vabariik]], mis kuulus Molotovi-Ribbentropi pakti salajase [[lisaprotokoll]]i alusel Nõukogude huvisfääri.

 

 

[[9. aprill]]il 1940 maabusid Norras Wehrmachti väosad, Norrasse tungis 100 000-meheline väekontingent, millele osutas vastupanu Norra armee 6 jalaväediviisi. [[Norra vallutamine 1940. aastal|lahingud Norras]] kestsid [[10. juuni]]ni ning [[Norra kuningas]] ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu [[eksiil]]is Suurbritannias.

 

===Hollandi, Belgia ja Luksemburgi vallutamine===

Tihenes ka USA ja Suurbritannia vaheline koostöö ning [[1941]] augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla [[Atlandi harta]]le, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse.

 

 

== Teine maailmasõda 1942–1945 ==

[[Pilt:Cairo conference.jpg|240px|pisi|Kairo konverents, Kairo, Egiptus, 1943 [[Chiang Kai-shek]], [[Franklin Delano Roosevelt]] ja [[Winston Churchill]]]]

==== Põhja-Aafrika kampaania ====

1941. aasta alguses olid Briti väed [[Operatsioon Kompass|purustanud Põhja-Aafrikas asuvad]] [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Egiptuse kampaania|Itaalia väed]] ja võtnud neilt tagasi [[Egiptus]]e. Briti ülevõimu takistamiseks saadeti [[Aafrika korpus|Saksa ekspeditsioonikorpus Põhja-Aafrikas]] 1941. aasta veebruaris [[Liibüa]]sse. [[Esimene El Alameini lahing]] toimus 1.–[[27. juuli]]ni 1942, kõrbelahingus ei õnnestunud Saksa soomusvägedel siiski otsustavat läbimurret saavutada ja rinne stabiliseerus. [[1942]]. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi [[Egiptus]]es koos Ameerika vägedega. USA ja Briti dessant maabus [[Maroko]]s ja [[Alžeeria]]s. 23. oktoobrist – 5. novembrini kestnud [[Egiptus]]es [[Vahemeri|Vahemere]] rannikul [[Aleksandria]]st sadakond kilomeetrit läänes asuva [[Al-‘Alamayn]]i piirkonnas [[Teine El Alameini lahing|teises El Alameini lahingus]] õnnestus liitlastel, [[Bernard Montgomery]] juhtimisel kindralleitnant [[Erwin Rommel]] ja tema väed taganema sundida ning kogu Egiptus oli taas inglaste käes. Viimased Saksa-Itaalia väed [[Põhja-Aafrika]]s alistusid mais 1943.

{{vaata|Põhja-Aafrika kampaania}}, ''[[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Itaalia Teises maailmasõjas|Itaalia kuningriik Teises maailmasõjas]]''

{{vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)#Talvelahingud 1942–1943}}, ''[[Idarinne (Teine maailmasõda)#Lahingud 1943. aasta suvel|Lahingud 1943. aasta suvel]]''

{{vaata|Teise maailmasõja kronoloogia#1942}}

==== Kurski lahing ====

[[1943]]. aasta suvel tegid sakslased katse [[operatsioon Zitadell]]iga samuti suurt Punaarmee koondist ümber piirata. [[Kurski lahing]]us tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid [[10. juuli]] 1943 maabunud Sitsiilias.