Mitmehäälsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Teosed jutumärkidesse |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimetada}}
'''Mitmehäälsus''' on [[muusika]]s [[ühine nimetaja]] [[faktuur (muusika)|faktuuridele]], milles ühtaegu kõlab vähemalt kaks [[hääl (muusika)|häält]].
Mitmehäälsete faktuuride kolm põhilised tüübid on [[homofoonia]] ja [[polüfoonia]] ja [[heterofoonia]]. Polüfoonia erivormiseks on [[burdoon]], [[parafoonia]] ja [[mikropolüfoonia]].
Mitmehäälsuse vastandiks on [[ühehäälsus]] ehk [[monofoonia]].
Millal võeti [[vaimulik muusika|vaimulikus muusikas]] kasutusele [[polüfoonia|polüfooniline]] mitmehäälsus, pole täpselt teada. Vihjeid sellele esineb juba [[7. sajand]]ist pärit ürikutes, kuid esimesed teadaolevad noodinäited on säilinud [[9. sajand]]ist. On tõenäoline, et Euroopas esitati polüfoonilist muusikat palju varem, kui seda mainivad varaseimad säilinud kirjalikud allikad. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis nii [[orel]]i levik kui ka [[briti saared|briti saarte]] mitmehäälne [[rahvamuusika]]. ▼
==Mitmehäälsus euroopa muusikas==
▲Millal võeti [[vaimulik muusika|vaimulikus muusikas]] kasutusele [[polüfoonia|polüfooniline]] mitmehäälsus, pole täpselt teada. Vihjeid sellele esineb juba [[7. sajand]]ist pärit ürikutes, kuid esimesed teadaolevad noodinäited on säilinud [[9. sajand]]ist. On tõenäoline, et Euroopas esitati polüfoonilist muusikat palju varem, kui seda mainivad varaseimad säilinud kirjalikud allikad. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis nii [[orel]]i levik kui ka [[briti saared|briti saarte]] mitmehäälne [[rahvamuusika]].
Kõige lihtsamat polüfoonia vormi, pideva põhitooni ehk [[burdoon]]hääle peale lauldud [[meloodia]]t, esineb enamikus [[Euroopa]] rahvamuusikatraditsioonides ja ka paljudes [[Aasia]] kultuurides, mis viitab sellele, et see võib pärineda juba ammustest aegadest. <ref>Grout, lk 88.</ref>
| |||