Redaktsioon: 15. juuli 2018, kell 14:17 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. juuli 2018, kell 10:41 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 817 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: [[Pilt:Septem-artes-liberales_Herrad-von-Landsberg_Hortus-deliciarum_1180.jpg\|thumb\|300px\|Seitse vaba kunsti, Herrad von Landsberg ''Hortus deliciarium'' (u 1180)]] '''Vabad kunstid''' ehk '''seitse vaba kunsti''' ([[ladina keel]]es ''[septem] artes liberales'') on [[keskaeg\|keskaja]]l välja kujunenud ~~hariduskompleks~~hariduse omandamise süsteem, mille juured on juba [[antiikaeg\|antiigis]]. ==Ajalugu== ~~Kõrgema~~Nii ~~hariduse~~antiikajal ~~omandamine~~kui onka ~~olnud~~keskajal ~~ajalooliselt~~oli kõrgema hariduse omandamine ~~ühiskondliku~~ühiskonna eliidi ehk vabade meeste tegevusala. Juba [[Platon]] räägib oma [[Platoni dialoogid\|dialoogis]] "[[Politeia]]" vabade meeste haridusest ning kirjeldab ~~valdkondi~~selle osi tähtsuse järjekorras: [[aritmeetika]], [[geomeetria]] ([[planimeetria]], [[stereomeetria]]), [[astronoomia]], [[harmoonia]], [[dialektika]]. ~~Neid~~Sellist ~~valdkondi~~valdkondade valikut võib pidada ka aluseks ka vabade kunstide traditsioonile. ~~Ajalooliselt~~Vabu ~~vastandusid~~kunste ~~vabad~~vastandati ~~kunstid tegevatele-loovatele kunstidele~~käsitöökunstidele (''artes mechanicae'', [[vanakreeka keel]]es ''poietikē technē'') ~~või n-ö teenindavatele-praktilistele kunstidele~~, millega tegelesid käsitöölised, põllupidajad ja ~~põllupidajad-~~karjakasvatajad. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: [[triivium]] (''trivium'') ja [[kvadriivium]] (''quadrivium''). Triiviumi alla kuulusid [[grammatika]], [[dialektika]] (sisuliselt [[Aristoteles]]e [[loogika]], [[süllogistika]]) ja [[retoorika]] (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise keskaja [[ülikool]]ides [[bakalaureusekraad]]i (''baccalaureus artium'' 'kunstide õpipoiss') saamiseks läbida. Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusid [[aritmeetika]] (arvutamine), [[muusika]] ([[harmoonia]], [[muusikateooria]]), [[geomeetria]] ([[eukleidiline geomeetria]], maamõõtmine ja ka [[geograafia]]) ja [[astronoomia]] (õpetus taevastest sfääridest, tänapäevases mõttes midagi [[astroloogia]] ja [[kosmoloogia]] vahepealset), mida võib pidada juba teadusteks, mis käsitlevad maailma asju ja nende olemusi, st nende raames tegeldi teadusega toonases mõttes: [[füüsika]], [[metafüüsika]], [[teoloogia]] jms valdkondadega. Kvadriiviumi läbinule anti keskaja ülikoolides [[magistrikraad]] (''magister artium'' 'kunstide meister'), mis andis täie õiguse tegeleda vabade kunstide õpetamisega.

Vabad kunstid: erinevus redaktsioonide vahel