Dialektika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Millede > mille.
PResümee puudub
4. rida:
[[Parmenides]]e õpilast [[Zenon Eleast|Zenonit]] Eleast peeti dialektika leiutajaks juba antiikajal.
 
Zenoni mõtlemise dialektilisus seisneb esmalt selles, et ta arutleb Parmenidese väite üle, et "olev on ja mitte-olevatmitteolevat ei ole" nii poolt kui ka vastu. Tahtes osutada oma õpetaja arusaamade õigsusele, tõestas Zenon neid [[Zenoni apooriad|apooria]] abil: võttes aluseks tõestatavale väitele vastandliku väite ja viies selle endaga vastuolusse, arvas ta kinnitavat Parmendidese oleva-lause korrektsust. Seda võiks lihtsustatult kokku võtta: vastandlikud (asjad) on omavahel [[olemus]]likult seotud ning see seos võimaldab dialektika abil nende kohta tõde ilmsiks tuua.
 
Selliseid aporeetilisi tõestusi viidi aga ilmselt sageli läbi vastluses Parmenidese kriitikutega, mille raames dialektika omandab vaidluse tähenduse, mille läbi loodetakse jõuda tulemusele, st midagi osapoolte vahel lahti rääkida. Lisaks sellele võib osutada, et Zenoni dialektika sisaldab implikatsiooni, et teemat avav vestlus peaks toimuma just nimelt mõistliku arutluse vahendusel, ilma asjakohatuid argumente kaasamata:
52. rida:
*[[Neutrosoofia]]
 
==VälisviitedVälislingid==
* [[Alfred Koort]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=541 Hegeli dialektika], [[Akadeemia_(ajakiri)|Akadeemia]] nr. 5-6/[[1939]]