|
| SI ühiku tähis || Ω (oomega)
|}
'''Näivtakistus''' ehk '''[[impedants]]''' ''<u>Z</u>'' on elektriahela kahe punkti vahel perioodilisele [[Siinuseline|siinuselisele]] vahelduvale [[elektrivool]]ule ehk [[vahelduvvool|vahelduvvoolu]]<nowiki/>leule avalduv [[takistus]], mis koosneb kahest põhikomponendist:
*[[aktiivtakistus]] ehk resistants ''R'' ‒ iseloomustab elektrienergia muundumist teist liiki energiaks, näiteks soojuseks;
[[Pilt:Widerstand_Zeiger.svg|thumb|Näivtakistuse [[vektor]]diagramm komplekstasandil]]
Induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistus on [[induktiivtakistus]] ''X<sub>L</sub>'' ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistus on [[mahtuvustakistus]] ''X<sub>C</sub>''. Need on vahelduvvoolu või vahelduvpinge sagedusest ''f'' sõltuvad suurused.
Induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistus on [[induktiivtakistus]] <math>X=X_L=\omega L=2\pi fL </math> ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistus on [[mahtuvustakistus]] <math>X=X_C=-\frac1{\omega C}=-\frac1{2\pi fC}</math>. Seega on impedants sagedusest <math>f</math> sõltuv suurus. Induktiivtakistust loetakse positiivseks (<math>X_L>0</math>) ja mahtuvustakistust negatiivseks (<math>X_C<0</math>).
Näivtakistust saab esitada [[Kompleksarv|kompleksarvu]] kujul (ristkoordinaatides)
Näivtakistust saab esitada [[kompleksarv]]u kujul kas komponentide <math>R</math> ja <math>X</math> kaudu (graafiliselt [[koordinaadisüsteem |ristkoordinaatides]]) või faasinurga <math>\varphi</math> kaudu ([[polaarkoordinaadid |polaarkoordinaatides]]):
:<math>\underline Z = R+\mathrm jX,</math> ▼: <math>R+\mathrm jX=\underline Z = |\underline Z| \cdot e^{\mathrm j\varphi}, </math>
kus
:<math>R</math> on aktiivtakistus (kompleksimpedantsi reaalosa);
:<math>X</math> on reaktiivtakistus (kompleksimpedantsi imaginaarosa);
: <math> |\underline Z| </math> on kompleksimpedantsi moodul;
:<math>\varphi</math> on faasinihkenurk (kompleksimpedantsi argument);
:<math>\mathrm j</math> on [[imaginaarühik]];
: <math> e </math> on [[naturaallogaritm]]ide alus.
[[Komplekstakistus]]<nowiki/>e komponentideKomponentide kaudu esitamise puhul on moodul (komplekssuuruse absoluutväärtus) ''Z'' arvutatav valemiga ▼millega samaväärne on esitus [[Polaarkoordinaadid|polaarkoordinaatides]] kujul <font face="Times New Roman">
▲:<math> |\underline Z | = \sqrt{R ^2+ \mathrm jX,X^2}</math> .
:<big><u>'''''Z'''''</u> = '''''Z'''''·e<sup>j'''''φ'''''</sup></big></font>.
Faasinurk ''φ''<math>\varphi=\text{arctan}\,(R/X)</math> näitab faasinihet näivtakistusega ''<u>Z</u>'' ahelaosale langeva siinuselise [[vahelduvpinge]] ja seda ahelaosa läbiva siinuselise [[vahelduvvool]]<nowiki/>u vahel. ▼▲[[Komplekstakistus]]<nowiki/>e komponentide kaudu esitamise puhul moodul (komplekssuuruse absoluutväärtus) ''Z'' arvutatav valemiga
Geomeetriliselt on näivtakistus '' <u>Z </u>'' esitatav [[hüpotenuus]]i<nowiki/>na täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on ''R'' ja ''X''. ▼
ImpedantsiKomplekstakistuse pöördsuurus on [[kompleksjuhtivus]] ''< umath> \underline Y </u>''=1/ ''<u>\underline Z</ umath> '' . ▼:<math>Z =\sqrt{R^2+X^2}</math>,
ja faasinurk ''φ'' valemiga<big><font face="Times New Roman">
:'''''φ''''' = arctan('''''R/X''''').</font></big>
Kui kogujuhtivuse ja kogutakistuse moodulite vahel kehtib seos Ý=1/Ż, seda ka moodulite jaoks <math>Y=1/Z </math>, siis reaalosa ja imaginaarosa jaoks lihtne pöördseos ei kehti, sest aktiiv- ja reaktiivtakistuslike osade ühendusviisid on erinevad: impedantsi ja juhtivuse puhul erinevadon (impedantsi puhulühendus järjestikune ja kompleksjuhtivuse korral paralleelne ). ▼▲Geomeetriliselt on näivtakistus ''<u>Z</u>'' esitatav [[hüpotenuus]]i<nowiki/>na täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on ''R'' ja ''X''.
▲Faasinurk ''φ'' näitab faasinihet näivtakistusega ''<u>Z</u>'' ahelaosale langeva [[vahelduvpinge]] ja seda ahelaosa läbiva [[vahelduvvool]]<nowiki/>u vahel.
▲Impedantsi pöördsuurus on [[kompleksjuhtivus]] ''<u>Y</u>''=1/''<u>Z</u>'' .
Impedantsile vastav [[aseskeem]] on takistuse ''R'' ja mahtuvuse ''C'' või induktiivsuse ''L'' järjestikühendus. Mahtuvus ''C'' või induktiivsus ''L'' on leitav imaginaarosa kui [[reaktiivtakistus]]e valemist.
Kõige tuntum komplekstakistuse liik on [[elektriline takistus]] perioodilise siinuselise [[vahelduvvool]]u jaoks ehk vahelduvvoolutakistus ehk elektriline [[impedants]] Ż=R+jX. Siin R esitab takistuse reaalosa, mis vastab [[aktiivtakistus]]ele ja X esitab imaginaarosa, mis vastab [[reaktiivtakistus]]ele, mis võib olla kas [[Mahtuvustakistus|mahtuvuslik]] või [[Induktiivtakistus|induktiivne]]. Siinjuures on aktiivtakistus R ja reaktiivtakistus jX ühendatud omavahel [[Järjestikühendus|järjestik]]ku.
Komplekstakistuse pöördsuurus on [[kompleksjuhtivus]] Ý=G+jB=1/Ż. Kompleksjuhtivuse puhul on reaalosa ehk [[aktiivjuhtivus]] G ja imaginaarosa ehk [[reaktiivjuhtivus]] ühendatud omavahel paralleelselt.
▲Kui kogujuhtivuse ja kogutakistuse vahel kehtib seos Ý=1/Ż, seda ka moodulite jaoks Y=1/Z, siis reaalosa ja imaginaarosa jaoks lihtne pöördseos ei kehti, sest aktiiv- ja reaktiivtakistuslike osade ühendusviisid on impedantsi ja juhtivuse puhul erinevad (impedantsi puhul järjestikune ja kompleksjuhtivuse korral paralleelne).
Reaalsete objektide kui [[kaksklemm]]ide jaoks on R ja X arvulised väärtused sagedusest sõltuvad. Ainult kõige lihtsama kahekomponendilise järjestik[[aseskeem]]i puhul R ja paralleelaseskeemi puhul G ei ole sagedussõltuvad. Kuid enamikel juhtudel kahekomponendiline aseskeem ei kirjelda objekti elektrilisi omadusi piisavalt täpselt ja kasutusel on kolme või enama komponendiga aseskeemid. Näiteks induktiivpooli aseskeem sisaldab peale järjestikku ühendatud induktiivsuse L ja pooli traadi aktiivtakistuse r kolmanda komponendina veel konstruktiivset paralleelset mahtuvust Cp.
Väga keerukateks kujunevad bioloogiliste objektide elektrilise impedantsi ehk [[Elektriline bioimpedants|elektrilise bioimpedantsi]] [[aseskeem]]id.
Keerukad on aseskeemid ka elektrokeemiliste objektide impedantsi ehk [[Elektrokeemiline impedants|elektrokeemilise impedantsi]] puhul, kus tihti lisanduvad objekti aseskeemile veel mõõtmise teostamiseks vajalike [[elektroodid]]e aseskeemid, mille olemasolu impedantsi mõõtmise tulemuste interpreteerimisel tihti ei saa ignoreerida.
Komplekstakistuse parameetrite mõõtmiseks kasutatakse [[komplekstakistuse mõõtur]]eid.
| 