Herman Halliste: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
27. rida:
1928 siirdus Halliste Tallinna, kus töötas aasta jagu [[Jaan Koort]]i ateljees, õppides seal [[keraamika|keraamikat]] ning [[Pronks|pronksivalu]]. Koorti juurest lahkudes hakkas Halliste elatist teenima mööblidetailide valmistamise ning [[Tallinna Klaverivabrik|klaverivabrikule]] ornamentide graveerimisega. Oli Eesti Muuseumi Ühingu, [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu]] juhatuse liige, [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus|Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse]] liige ning [[Tallinna Kunstihoone]] ehituskomisjoni ning juhatuse liige.<ref>Eduard Ahas, Tänase kaanepildi autorist, Taluperenaine nr 3, 1936</ref> 1930. aastatel avanes kunstnikul võimalus täiendada end reisidega [[Venemaa]]le, [[Soome]], [[Itaalia]]sse, [[Prantsusmaa]]le ja [[Saksamaa]]le.
 
[[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal elas kunstnik tagasitõmbununa, suviti viibis ta koos abikaasaga [[Pupastvere|Pupastveres]]. Pärast sõja lõppu töötas skupptorskulptor mõnda aega Riikliku Kunstimuuseumi restauraatorina. Sõjajärgsed aastad olid kunstniku loomingus kõige viljakamad, põhiliseks töökohaks oli ateljee Lauristini tänavas Tallinnas. Elu lõpuaastail tundis kunstnik endas uut värskust ning töötas palju. 1973. aasta oktoobris Herman Halliste haigestus Pupastveres töötades, ta suri mõne nädala pärast.
 
Herman Halliste on maetud [[Tallinna Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule]]. Tema haual asub meistri viimasel eluaastal graniiti raiutud "Talv".
 
==Looming==