Ego: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P psüho > psühho |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib psühhoanalüüsi mõistest; pangakaardi kohta vaata artiklit [[EGO kaart]]; Beyoncé Knowlesi singli kohta vaata artiklit [[Ego (Beyoncé Knowles)]].}}
'''Ego''' on [[Psühholoogia|psühholoogias]] inimese [[enesehinnang]] iseenda olulisusest. [[Psühhoanalüüs|Psühhoanalüüsis]] peetakse ego mõtlemise selleks osaks, mis testib reaalsust ja personaalset identiteeti ja vahendab neid [[Teadvus|teadvuse]] ja [[Alateadvus|alateadvuse]] vahel.
'''Mina''' (sks ''das Ich'', ingliskeelsetes tekstides on tõlkevasteks ladinakeelne ''Ego'') on [[Sigmund Freud]]i loodud [[psühhoanalüüs|psühhoanalüütilises]] käsitluses üks [[psüühika]] komponent.▼
▲
==Mina, miski, reaalsus ja ülimina==
11. rida ⟶ 13. rida:
Isiksuse areng kulgeb tungidele allumiselt nende valitsemisele ja ilmneb tervel mõistusel ja arukusel põhinevatel tegudel. Mina ja miski suhetes võivad tekkida raskused, mis tulenevad ülimina ja välismaailma nõuete ühitamatuses miski nõuetega. Kui tekib ülimina, saab minast miski ja ülimina vahelise võitluse väli. Seetõttu töötab mina välja [[kaitsemehhanism]]id – alateadliku psüühilise aktiivsuse vormid, mis võivaldavad pinget maha võtta ning moonutada sündmuste ja elamuste tähendust nii, et ei kahjustuks kujutlus enda ideaalsusest. Miski ja reaalsuse vahendajaks olla püüdes tõlgib mina miski alateadlikud nõudmised sageli eelteadvuslikeks [[ratsionalisatsioon]]ideks, varjutades miski konfliktid reaalsusega. Samal ajal kirjutab ülimina minale ette teatud käitumisnormid, mille rikkumine toob kaasa [[alaväärsustunne|alaväärsustunde]] ja [[süütunne|süütunde]].
Kui mina ei tule miski ja ülimina nõudmistega toime ning peab tunnistama end nõrgaks, tekib tal hirm reaalse maailma ees. südametunnistuse hirm ülimina ees, neurootiline hirm miski kirgede jõu ees.
39. rida:
[[Kategooria:Psühhoanalüüs]]
[[Kategooria:Isiksusepsühholoogia]]
[[hr:Svjesno ja]]
| |||