|
Friedrich III ''Ilus'' sai samadel valimistel neli häält seitsmest, nimelt troonilt tõugatud [[Böömimaa valitsejate loend|Tšehhi kuningalt]] [[Heinrich von Kärnten|Heinrichilt]], kes ebaseaduslikult kasutas valimise võimu, [[Kölni kuurvürstkond|Kölni]] peapiiskopilt [[Heinrich II von Virneburg|Heinrich II]], Ludwigi vennalt [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi]] kuurvürstilt [[Rudolf I (Pfalz)|Rudolf I]] ja [[Saksi-Wittenberg]]i hertsogilt [[Rudolf I (Saksi-Wittenberg)|Rudolf I]] , kes rivaalitsevalt nõudis Saksi kuurvürsti võimu. Siiski kuulutas ainult Ludwig Baierlane enda lõpuks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] keisriks. Siiski nimetas 1356. aasta [[kuldbulla]] Saksi-Wittenbergi hertsogid lõplikult valijateks.
Alates 14. sajandist nimetas Saksi-Lauenburg ennast ''Alam-Saksiks'' ({{keel-de|Niedersachsen}}). Siiski on ''Saksimaa'' kui sellise ala nimi, mis koosnes vanast ''Saksimaa hertsogkonnast'' tema piirides enne 1180. aastat, veel alles. Seega, kui aastal 1500 rajas ''Saksa-Rooma riik'' maksude kogumiseks ja sõdurite värbamiseks [[keiserlik ringkond|keiserlikud ringkonnad]], siis ringkond, mis koosnes Saksi-Lauenburgist ja kõigist tema naabitestnaabritest, sai nimeks [[Alam-Saksi ringkond|Saksi ringkond]], samas [[Wettinid|Wettinite]] valitsetav Saksi kuurvürstkond ja selleaegsed hertsogkonnad moodustasid [[Ülem-Saksi ringkond|Ülem-Saksi ringkonna]]. Nimetus ''Alam-Saksi'' muutus rohkem kõnekeelseks ja ''Saksi ringkond'' nimetati hiljem ümber ''Alam-Saksi ringkonnaks''. Aastal 1659 otsustas hertsog [[Julius Heinrich (Saksi-Lauenburg)|Julius Heinrich]] oma valitsuse tegevuse juhtjoontes "pidada lugu ka metsamaadest kui Alam-Saksimaa vürstkonna südamest ja tulude kodust".
Hertsog Julius Franzi surmaga lõppes [[Askaania dünastia]] Lauenburgi meessoost liin. Siiski oli naissoost liin Saksi-Lauenburgi seadustega võimalik. Seega kaks elusolevat kolmest Julius Franzi tütrest, [[Anna Maria Franziska von Sachsen-Lauenburg]] ja [[Franziska Sibylla Augusta von Sachsen-Lauenburg]] võitlesid järgluse eest. Nende nõrkust kasutas ära hertsog [[Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg)|Georg Wilhelm]] naabruses asuvast [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburg]]i [[Lüneburg-Celle]] vürstkonnast, kes tungis oma sõduritega Saksi-Lauenburgi, ohjeldades seega seadusliku troonipärija hertsoginna Anna Maria ülestõusu.
Algselt Saksi-Mölln, siiski ümber nimetatud pärast territooriumide ümberjagamist, sealhulgas Albrecht III osad aastast 1321.
* 1303–1322: Johann II, valitses üksi Bergedorf-Möllni, tema ja tema nõbu, Saksi-Wittenbergi Rudolf I, võistlesid aastal 1314 Saksi kuurvürsti tiitli pärast.
* 1322–1343: [[Albrecht IV (Saksi-Lauenburg)|Albrecht IV]], eelneva poeg.
* 1343–1356: [[Johann III (Saksi-Lauenburg)|Johann III]], eelneva poeg.
* 1356–1370: [[Albrecht V (Saksi-Lauenburg)|Albrecht V]], eelneva vend.
* 1370–1401: [[Erich III (Saksi-Lauenburg)|Erich III]], eelneva vend.
Aastal 1401 suri vanem haru välja ja Ratzeburg-Lauenburgi liin taasühendas Lauenburgi.
Algselt Saksi-Bergedorf-Lauenburg, siiski ümber nimetatud pärast territooriumide ümberjagamist, sealhulgas Albrecht III osad aastast 1321.
* 1303–1338: Erich I, astus tagasi 1338.
* 1338–1368: [[Erich II (Saksi-Lauenburg)|Erich II]], eelneva poeg.
* 1368–1412: [[Erich IV (Saksi-Lauenburg)|Erich IV]], eelneva poeg, valitses alates aastast 1401 koos oma poegade Erich V ja Bernhard II.
Aastal 1401 päris noorem haru seoses vanema Bergedorf-Möllni liini hääbumisega Lauenburgi ja muid valdusi.
* 1401–1436: [[Erich V (Saksi-Lauenburg)|Erich V]], eelneva poeg, ühisvalitsemine koos isaga aastani 1412, koos venna Johann IV aastani 1414 ja koos oma noorema venna Bernhard II aastast 1426.
* 1401–1414: [[Johann IV (Saksi-Lauenburg)|Johann IV]], eelneva vend, ühisvalitsemine koos isaga aastani 1412 ja koos venna Erich V.
* 1426–1463: [[Bernhard II (Saksi-Lauenburg)|Bernhard II]], eelneva vend, ühisvalitsemine koos venna Erich V aastast 1426.
* 1463–1507: [[Johann V (Saksi-Lauenburg)|Johann V]], eelneva poeg.
* 1507–1543: [[Magnus I (Saksi-Lauenburg)|Magnus I]], eelneva poeg.
* 1543–1571: [[Franz I (Saksi-Lauenburg)|Franz I]], eelneva poeg, astus tagasi oma poja Magnus II kasuks.
* 1571–1574: [[Magnus II (Saksi-Lauenburg)|Magnus II]], eelneva poeg.
* 1574–1581: Franz I, naasis troonile, asendades oma poega Magnus II.
* 1581–1588: Magnus II, eelneva poeg, ühisvalitsemine koos vendade Moritza ja Franz II, Magnus astus tagasi aastal 1588.
* 1581–1612: [[Moritz (Saksi-Lauenburg)|Moritz]], ühisvalitsemine koos vendade Magnus II (aastani 1588) ja Franz II.
* 1581–1619: [[Franz II (Saksi-Lauenburg)|Franz II]], ühisvalitsemine koos vendade Magnus II (aastani 1588) ja Moritzaga (aastani 1612).
* 1619–1656: [[August (Saksi-Lauenburg)|August]], eelneva poeg.
* 1656–1665: [[Julius Heinrich (Saksi-Lauenburg)|Julius Heinrich]], eelneva vend.
* 1665–66:1665–1666 [[Franz Erdmann (Saksi-Lauenburg)|Franz Erdmann]], eelneva poeg.
* 1666–89:1666–1689 [[Julius Franz (Saksi-Lauenburg)|Julius Franz]], eelneva vend.
=== Welfid (1689–1803) ===
==== Braunschweigi ja Lüneburg–Celle dünastia (1689–1705) ====
* 1689–1705: [[Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg)|Georg Wilhelm]]; [[Lüneburg-Celle]] vürst, tiitli järgi ka [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi]] hertsog.
==== Hannoveri dünastia (1705–1803) ====
* 1705–1727: [[George I|Georg I Ludwig]]; [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Braunschweig-Lüneburgi]] [[kuurvürst]] (tavaliselt kutsuti pealinna järgi ''Hannoveri kuurvürstkond''), tiitli järgi ka Braunschweig-Lüneburgi hertsog; aastast 1714 ka [[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend|Suurbritannia kuningas]].
* 1727–1760: [[George II|Georg II August]]; Suurbritannia kuningas, Hannoveri kuurvürst, tiitli järgi ka Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
* 1760–1814: [[George III|Georg III Wilhelm Friedrich]], ''de facto'' kõrvaldatud aastatel 1803–1805 ja 1805–1814, hoidis siiski hertsogi tiitlit, lükates tagasi mistahes Napoléoni ühepoolsed toimingud ja anneksioonid. [[Viini kongress]]il otsustati, et hertsogi tiitli saab tema vennapoeg. Ka Suurbritannia kuningas (aastast 1801 [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa kuningas]]), Hannoveri kuurvürst (aastast 1814 [[Hannoveri kuningas]]), tiitli järgi ka Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
=== Napoleoni sõjad (1803–1814) ===
==== Pealiin (1814–1863) ====
* 1814–39:1814–1839 [[Frederik VI (Taani ja Norra)|Frederik I]]; ka [[Taani]] kuningas (1808–39, Frederik VI) ja [[Schleswig-Holsteini hertsogiriik|Schleswig-Holsteini]] hertsog.
* 1839–48:1839–1848 [[Christian VIII (Taani ja Norra)|Christian I]]; ka Taani kuningas (Christian VIII) ja Schleswig-Holsteini hertsog.
* 1848–63:1848–1863 [[Frederik VII (Taani)|Frederik II]]; ka Taani kuningas (Frederik VII) ja Schleswig-Holsteini hertsog.
==== Glücksburgi liin (1863–1864) ====
* 1863–64:1863–1864 [[Christian IX|Christian II]]; ka Taani kuningas (1863–1906, Christian IX) ja Schleswig-Holsteini hertsog.
=== Hohenzollernid (1865–1876) ===
12 aastat valitseti Saksi-Lauenburgi [[personaalunioon]]is Preisimaaga, [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidus]] (1867–1871). Aastal 1871 sai Saksi-Lauenburgist [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] osastisriik.
* 1865–1876: [[Wilhelm I]]; ka [[Preisimaa kuningas]] (1861–1888), [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] president (1867–1871) ja [[Saksa keiser]] (1871–1888).
=== Sõltuv valitsemine (1876–tänapäev) ===
| 