Redaktsioon: 8. aprill 2018, kell 00:23 redigeeri Jörru (arutelu \| kaastöö) 50 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. juuli 2018, kell 19:56 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}} {{toimeta}} [[Pilt:Laupa mõisa kelder.JPG\|pisi\|[[Laupa mõis]]a kelder.]]▼ [[Pilt:Kelder Aksi saarel.JPG\|pisi\|Mahajäetud kelder [[Aksi]] saarel.]]▼ [[Pilt:Interieur kelder - Zeist - 20221482 - RCE.jpg\|pisi\|Elumaja kelder.]]▼ ▲[[Pilt:Laupa mõisa kelder.JPG\|pisi\|[[Laupa mõis]]a kelder.]] '''Kelder''' (murdes ja vananenud kõnekeeles ka saksapäraselt ''keller'') on [[hoone]] esimese korruse alune hoiuruum või hoonest eemale kas pooleldi või tervenisti maa sisse ehitatud hoiuruum, kus säilitatakse nt [[kartul]]eid, [[juurvili\|juurvilju]], [[hoidis]]eid<ref name="EKSS"/><ref name="EE"/>. Kelder on hoone tavaliselt kõige alumine (maa-alune) osa. Seda kasutatakse ka erineva riistvara ning varude paigutuse kohana. Keldrit võib iseloomustada päeva ning aasta temperatuuride stabiilsusega maa soojustusomaduste ning loomuliku päevavalguse puuduse pärast.▼ ▲[[Pilt:Kelder Aksi saarel.JPG\|pisi\|Mahajäetud kelder [[Aksi]] saarel.]] ▲[[Pilt:Interieur kelder - Zeist - 20221482 - RCE.jpg\|pisi\|~~Elumaja~~Elamu kelder.]] ▲'''Kelder''' (murdes ja vananenud kõnekeeles ka saksapäraselt ''keller'') on [[hoone]] esimese korruse alune hoiuruum või hoonest eemale kas pooleldi või tervenisti maa sisse ehitatud hoiuruum, kus säilitatakse ntnäiteks [[kartul]]eid, [[juurvili\|juurvilju]], [[hoidis]]eid<ref name="EKSS"/><ref name="EE"/>. Kelder on ~~hoone~~ tavaliselt hoone kõige alumine (maa-alune) osa. Seda kasutatakse ka erineva riistvara ~~ning~~ja varude paigutuse kohana. Keldrit võib iseloomustada päeva ning aasta temperatuuride stabiilsusega maa soojustusomaduste ~~ning~~ja loomuliku päevavalguse puuduse pärast. Keldri nimetus pärineb ladina sõnast "''cella"'' (kamber jms.). Venekeelne nimetus "podval" tuleneb asukohtadest, mis vanasti paiknesid [[kindlus]]tes nende kaitsva mullavalli all kindlustusehitistest madalamal tasemel. Prantsuse "''sous-sol"'' tähendab ~~sõnasõnalt~~sõna-sõnalt maa(pinna)st allpool asumist. Keldrite kõrgus on enam kui kaks meetrit, madalama kõrguse puhul ruumi nimetatakse tehniliseks põrandaaluseks ning faktiliselt juba ei ole ruum. Kõrgetes hoonetes keldrid on tavaliselt rohkem arenenud (hoone püsivuse jaoks) ning võivad isegi koosneda mitmetest korrustest. Väikse korruste arvuga hoonetes on kelder tavaliselt madala sügavusega. 20. sajandi viimasel kolmandikul hakkas keldriga elamute ~~arvlangema~~arv langema seoses kesksoojusvarustuse levimisega ning neis pommivarjendite tegemise praktika lõppemisega. Hoonete ehitamisel ilma keldrita oluliselt väheneb maa-aluse osa väärtus. Välised keldriseinad võtavad arvesse aktiivse krunti rõhu vastuvõtu ning neile krundiga vahendavaid ajakoormusi, mis on varingu prismal (~~näiteks,~~nt ~~tornikraanadest~~tornkraanadest või kaubaautodest). Keldrite üleujutuste vältimiseks ~~ehitamisel~~ paigaldatakse ~~drenaažsüsteemi~~ehitamise käigus drenaažisüsteem, tehakse ~~väliste~~välisseinte ~~seinte ning~~ja põranda ~~hüdroisolatsiooni~~hüdroisolatsioon, ~~õhu niiskuse vähenduseks~~õhuniiskuse ~~seatakse~~reguleerimiseks ~~sisse~~rajatakse ~~ventilatsioon~~ventilatsioonisüsteem. Väiksemad keldrid on tavaliselt kasutatud majandustarveteks ning riistvarade osade ja ehitise kommunikatsioonide paigaldamiseks; avaramates keldrites tihti tehakse ladusid, väikseid kontoreid, ettevõtteid ja poode; suurtes kompleksides ~~keldrid~~kasutatakse ~~on kasutatud~~keldreid maa-~~aluse autoparkla~~aluste ~~asetuseks~~autoparklatena. Mittekasutatud keldrid nagu ka pööningud on tihti kodutute varjupaigaks. ~~Individuaalelamutes~~Eramutes asuvad keldrid tavaliselt ~~asuvad~~ köögi all ning onneid ~~kasutatud~~kasutatakse ~~toidu varade~~toiduainevaru, ~~saaki~~aiasaagi ~~ning~~ja talvekonservide säilitamiseks. Enne keldrite kasutuselevõttu kasutati samalaadse hoiuruumina maasse kaevatud auku (nimetatud ka maa-auguks või koopaks)<ref name="EE"/>. ~~Enne keldrite kasutuselevõttu, kasutati samalaadse hoiuruumina maasse kaevatud auku (nimetatud ka: maa-auk või koobas)<ref name="EE"/>.~~ ==Vaata ka== 22. rida: {{Viited\|allikad= <ref name="EE">{{EE\|12\|214-215}}</ref> <ref name="EKSS">[[Eesti kirjakeele seletussõnaraamat]], 2009. [http://www.eki.ee/dict/ekss/] (vaadatud 01.04.2013)</ref>}} [[Kategooria:Ruumid]]

Kelder: erinevus redaktsioonide vahel