Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Artikkel 13: täpsustus: veebipõhist > netipõhist (online retail marketplace) |
P Ingliskeelne tekst kaldkirja, säilitades jutumärgid, mida on ka originaalis kasutatud tsitaatide esiletoomiseks. |
||
1. rida:
[[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja [[Euroopa Nõukogu|Nõukogu]] '''direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul''' ehk '''ELi autoriõiguse direktiiv''' on kavandatav [[
Direktiivis sisalduvad muuhulgas ettepanekud anda ajakirjandusettevõtetele õigus nõuda tasu väikeste tekstilõikude kasutamise eest viitamisel<ref>[https://www.theregister.co.uk/2018/06/20/eu_copyright_reform_article_11_13/ JURI's out, Euro copyright votes in: Whoa, did the EU just 'break the internet'?] theregister.co.uk, 20. juuni 2018 </ref>, kehtestada kasumit taotlevaile ja kasutajate üleslaaditud sisu majutavatele veebisaitidele autoriõigust rikkuva sisu avaldamise välistamiseks kohustus võtta tarvitusele "tõhusad ja proportsionaalsed" meetmed, ning luua autoriõiguslik erand, mille alusel võiksid teadusasutused teksti- ja [[andmekaeve]]ga vabalt tegelda.<ref name=BBC2018>[https://www.bbc.com/news/technology-44482381 Protests over Brussels copyright reform] ''BBC News'', 15. juuni 2018</ref><ref>[https://www.euractiv.com/section/digital/news/controversial-copyright-overhaul-passes-parliament-committee-still-faces-political-fight/ Controversial copyright overhaul passes Parliament committee, still faces political fight] euractiv.com, 20. juuni 2018</ref> Kuna nii litsentsid kui ka erandid kehtestab iga liikmesriik eraldi, tükeldaksid artiklid 11 ja 13 Euroopa Liidu digitaalse ühisturu, mis on direktiivi pooldajate väidetavale eesmärgile risti vastupidine tulemus.<ref name="Create20180629">[https://www.create.ac.uk/wp-content/uploads/2018/06/Academic_Statement_Copyright_Directive_29_06_2018.pdf The Copyright Directive: Misinformation and Independent Enquiry Statement from European Academics to Members of the European Parliament in advance of the Plenary Vote on the Copyright Directive on 5 July 2018] 29. juuni 2018</ref> Suurbritannia parlamendiliige [[Stephen Doughty]] on avaldanud soovi, et analoogsed sisufiltrid laiendataks autoriõiguse rikkumistelt ka "ekstremistliku sisu" vastu võitlemisele internetis.<ref>[https://www.v3.co.uk/v3-uk/news/3034997/mps-call-to-extend-copyright-directive-filters-to-extremist-material-attacked-by-article-19 MP's call to extend Copyright Directive filters to 'extremist' material attacked by Article 19] V3, juuni 2018</ref>
5. rida:
26. aprillil 2018 kirjutasid 145 organisatsiooni – [[inimõigused|inim-]] ja [[digiõigused|digiõiguste]], [[meediavabadus]]e vallas tegutsevad ja kirjastusorganisatsioonid, raamatukogud, haridusasutused, tarkvaraarendajad ja [[internetiteenuste pakkuja]]d – alla direktiivikavandi vastasele avalikule kirjale.<ref name=Index2018>[https://www.indexoncensorship.org/2018/04/digital-single-market-nightmare/ Directive on copyright in the Digital Single Market 'destined to become a nightmare' – Index on Censorship Index on Censorship] ''indexoncensorship.org'', 26. aprill 2018</ref> Direktiivi vastaste seas on [[Electronic Frontier Foundation]], [[Creative Commons]], [[European Digital Rights]], mitmed [[Open Knowledge]]'i liikmesorganisatsioonid ja nende katusorganisatsioon [[Open Knowledge International]], samuti mitmed [[Wikimedia]] haruorganisatsioonid<ref name=Index2018/> ning 29. juunist 2018 ka Vikipeediat haldav [[Wikimedia Foundation]].<ref name=WikimediaFoundation>Eileen Hershenov: [https://blog.wikimedia.org/2018/06/29/eu-copyright-proposal-will-hurt-web-wikipedia/ How the EU copyright proposal will hurt the web and Wikipedia] Wikimedia ajaveeb, 29. juuni 2018</ref> Direktiivi vastu on sõna võtnud ka interneti loojad [[Vint Cerf]] ja [[Tim Berners-Lee]], kes kahtlevad direktiivis nõutavate filtrite tõhususes ja leiavad, et neil oleks kahjulik mõju sõnavabadusele internetis.<ref name="Greet" /> Portaalis [[Change.org]] algatatud [[petitsioon]] direktiivi vastu on 3. juuli 2018 seisuga kogunud enam kui 700 000 allkirja.
Direktiivi toetajate seas on mitmed lehekirjastajad ja meediafirmad. Nende hulgas on ka Prantsuse muusik [[David Guetta]], kolm suurt plaadifirmat ja Sõltumatute Muusikaettevõtete Assotsiatsioon (''[[Independent Music Companies Association]]'').<ref name=Indus2018>[https://www.theindustryobserver.com.au/david-guetta-and-all-three-major-labels-are-among-industry-giants-pushing-for-copyright-reform/ David Guetta and all three major labels are among industry giants pushing for copyright reform] ''theindustryobserver.com.au'', 29. juuni 2018</ref>
== Direktiivi sisu ==
33. rida:
Direktiivi selgitavas memorandumis kirjeldab Euroopa Nõukogu senist ajakirjandusväljaannete õiguste tagamise mehhanismi veebikasutuses "keeruka ja ebatõhusana", juhib tähelepanu uudiste kasutamisele "[[uudisteagregaator]]ite ja [[meediamonitooring]]uteenuste" poolt ärilisel eesmärgil ning probleemidele, millega põrkuvad meediaettevõtted endale kuuluvaid teoseid niisuguste teenuste jaoks litsentseerides.<ref name="consilium_europa01"/>
Teadlased peavad artiklit ebaõnnestunuks.<ref name="Create20180629" /> Euroopa Komisjoni tellitud uuring, milles analüüsiti sedalaadi seaduste rakendamist Saksamaal ja Hispaanias, näitas, et tegelikult võitsid ajalehed laiemast levikust (saades veebiliiklusest reklaamitulu), mida
=== Artikkel 13 ===
Artikkel 13 lisab täiendavad kohustused seoses teenustega, mida nimetatakse "veebisisu jagamisteenuste pakkujateks" (''"online content sharing service providers"'') ja mille kirjeldus on "infoühiskonna teenuse pakkuja, kelle põhiline või üks põhilisi eesmärke on hoiustada ja anda avalik ligipääs suurele hulgale teostele või muule sisule, mille on laadinud üles kasutajad ja mida teenusepakkuja tulusaamise eesmärgil korrastab ja reklaamib" (''"a provider of an information society service whose main or one of the main purposes is to store and give the public access to a large amount of works or other subject-matter uploaded by its users which it organises and promotes for profit-making purposes"''). Niisugused teenusepakkujad peavad tegema koostööd autoriõiguste valdajatega, et saada luba autoriõigusega kaitstud teoste majutamiseks, mille teenusekasutajad on üles laadinud. Teenusepakkujad peavad tegema "tõhusaid ja proportsionaalseid" pingutusi, et eemaldada ja tõkestada edasine ligipääs õiguste valdajate loata majutatavatele teostele.<ref name="consilium_europa01"/><ref name="Create20180629" /> Artikkel paneb teenusepakkujatele vastutuse kasutajate tegevuse eest, mis rikub autoriõigust, tühistades sellega [[E-kaubanduse direktiiv]]i sätted, mis andsid turvatagatise (''"safe harbour"'') sisuteenuse pakkujatele, kes on "pelgalt vahendajad" (''"mere conduits"'').<ref>{{Cite journal |last=Angelopoulos |first=Christina |date=January 2017 |title=On Online Platforms and the Commission's New Proposal for a Directive on Copyright in the Digital Single Market |url=https://juliareda.eu/wp-content/uploads/2017/03/angelopoulos_platforms_copyright_study.pdf |journal=Centre for Intellectual Property and Information Law (CIPIL) |publisher=University of Cambridge}}</ref> Veebisisu jagamisteenuse pakkuja definitsioon ei hõlma teenuseid, mis hoiustavad sisu kasumitaotluseta [[veebientsüklopeedia]]te jaoks, mittetulunduslikke platvorme [[avatud lähtekoodiga tarkvara]] tarbeks ning mittetulunduslikke haridus- ja teadus[[andmehoidla]]id, samuti [[failimajutusteenus]]eid, mis võimaldavad kasutajatel ja/või ettevõtetel laadida üles faile omaenda kasutuseks, internetiteenuse pakkujaid ning [[Internetikaubandus|netipõhist jaekaubandust]] (''online retail marketplace'').<ref name=":0" /><ref name="consilium_europa01"/>
Artikkel 13 on kritiseeritud, kuna see võib pärssida [[sõnavabadus]]t internetis. Ehkki direktiivikavand väldib niisugust otsest sõnastust,<ref>{{Cite news |url= https://www.theverge.com/2018/6/19/17480344/eu-european-union-parliament-copyright-article-13-upload-filter |title=New EU copyright filtering law threatens the internet as we knew it |work=The Verge |access-date=2 July 2018}}</ref> nõuab see kriitikute sõnul kasutajasisu haldavatelt veebilehtedelt üleslaaditava sisu ennetavat filtreerimist.<ref name="Create20180629"/><ref name="BBC2018Meme"/> Kriitikute hinnangul saab sellist nõuet täita üksnes automatiseeritud süsteemide abil nagu YouTube'i "Content ID", mis aga kannatab valepositiivsete identifitseerimistulemuste all ning ei suuda arvestada autoriõiguse piirangutega nagu Euroopa Liidus kehtivad autoriõiguse vabakasutuserandid ja USAs kehtiv [[õigustatud kasutus]].<ref name="MoodyArs" /> Samuti on väidetud, et sedalaadi filtrisüsteemide arendamiseks on piisavalt ressursse üksnes suurtel USA tehnoloogiafirmadel, samas kui väiksemad firmad jääksid nõuete täitmisega raskustesse<ref name=":0" /><ref name="MoodyArs">{{cite news |url= https://arstechnica.com/tech-policy/2018/06/illegal-memes-weak-safe-harbor-unpacking-the-proposed-eu-copyright-overhaul/ |title=Illegal memes? Weak Safe Harbor? Unpacking the proposed EU copyright overhaul |author=Glyn Moody |newspaper=Ars Technica |accessdate=12 June 2018}}</ref> ning sisufiltreerimise tellimine teenusena teistelt ettevõtetelt kujutaks endast turvariski.<ref name="BBC2018Meme"/><ref name="Rom2018">{{cite journal |last1=Romero-Moreno |first1=Felipe |title=‘Notice and staydown’ and social media: amending Article 13 of the Proposed Directive on Copyright |journal=International Review of Law, Computers & Technology |date=29 May 2018 |pages=1–24 |doi=10.1080/13600869.2018.1475906}}</ref>
| |||