Redaktsioon: 23. aprill 2018, kell 18:21 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. juuni 2018, kell 13:28 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust P Garcia Marquezi > García Márqueze (hispaania z-lõpulisi nimesid käänatakse e-ga) Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
67. rida: Piiripealne ulme (inglise ''slipstream'') on fantastika, mis ei järgi žanriulme traditsioone. Piiripealse ulme näiteid: * [[Maagiline realism]]. Näiteks [[Gabriel ~~Garcia~~García ~~Marquez~~Márquez]]ie romaanis "100 aastat üksildust" või [[Mihhail Bulgakov]]i romaanis "Meister ja Margarita" toimub palju fantastilist. Vaieldav on, kuivõrd oluline osa on neis fantastilistel detailidel. * [[Lastekirjandus]]. Suur osa lastekirjandusest on põhimõtteliselt liigitatav [[linnaulme]] (''urban fantasy'') alla, milles uusaegses ja suhteliselt realistlikus miljöös tegutsevad fantastilised tegelased. Samas on olemas ka nii lastele kirjutatud žanriulmet ([[Nikolai Nossov]]i "Totu Kuul") kui ka täiesti realistlikke teoseid ([[Astrid Lindgren]]i "Bullerby lapsed"). 77. rida: == Ajalugu == Ulmežanri alamžanride ajalooline tagapõhi on erinev. Kui teadusulme tekke tingimuseks võib pidada uusaegset mõtlemist, siis imeulme juured on keskaegses kirjanduses, sh haldjalugude ning faustlikus traditsioonis ning õuduse omad keskaegses folklooris. Ulmežanri arenemist uusajal võib lihtsustatult kujutada järgmise skeemi abil. [[Pilt:Ulme.JPG]] Eesti teadusulme teadaolevalt esimene teos on [[Matthias Johann Eisen]]i tulevikupildike "Tallinn aastal 2000" ([[1903]]). Õuduskirjandust kirjutati juba 19. sajandil (näiteks [[August Kitzberg\|August Kitzbergi jutt "Libahunt" 1891–1992]]). 20. sajandi alguses oli tõlkemaastikul üheks olulisemaks rahvalikuks väljaandeks [[Johannes Aavik]]u [[tõlge\|tõlke]][[antoloogia]]te sari "Hirmu ja õuduse jutud". Esimene anne ([[1914]]) sisaldas [[Hanns Heins Ewers]]i ja [[A. J. Mordtmann]]i jutte. Sõna "ulme" tõi eesti keelde väljendi "teaduslik fantastika" asemele ja '[[teadusulme]]' tähenduses [[Henn-Kaarel Hellat]] kirjutises "Ilukirjanduse põnevad provintsid" ([[Sirp (ajaleht)\|Sirp ja Vasar]], [[18. september]] [[1970]], nr 38). Ajalehes Sirp ja Vasar pakuti teadusliku fantastika tähenduses ka teisi uudissõnu, millest tuntuim on "ruja". Termin "imeulme" juurdus alates 1990. aastate lõpust. ==Teadusulmes kasutatud motiive== 114. rida ⟶ 113. rida: ==Välislingid== [http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/ Ulmekirjanduse BAASis on loetletud enamik eestikeelsest ja suur osa mitte-eestikeelsest ulmekirjandusest.] [http://www.ulme.ee Ulme.ee ulmeportaal]

Ulme: erinevus redaktsioonide vahel