Selge keele liikumine: erinevus redaktsioonide vahel

Mõnes riigis on selge keelega tegeletud aastakümneid, mujal ollakse selge keelekasutuse teadvustamisega alles algusjärgus. [[Ameerika Ühendriigid|USAs]]<nowiki/>, [[Kanada|Kanadas]]<nowiki/>s ja [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] hakati selge keele põhimõtetele vastavaid dokumente koostama juba 1970. aastatel.

USAs on selge keele liikumise ajalugu olnud pikk ja kirju, eesmärgiga muuta valitsuse dokumendid selgemaks. Pärast II maailmasõda toetasid [[föderaaltöötajad]], nagu näiteks [[Jim Minor]], selget keelt valitsuse dokumentides. <ref name=":0" />

== Selge keelekasutuse nimeleest aktiivselt tegutsevvõitlev ühendus Clarity ==

Clarity on rahvusvaheline juristidest, keeleinimestest ja ametnikest koosnev juristide algatusel asutatud vabatahtlik ühendus, mis loodi 1983. aastal Inglismaal Rugby linnas. Clarity eesmärk on propageerida selget keelekasutust seadusloomes, vältida keerukat juriidilist keelt ja muuta vananenud keeletavasid. Clarityl on hetkel üle 1000 liikme enam kui 50 riigis. Näiteks Rootsis (liikmeid 22), Soomes (liikmeid 7) ja Eestis (liikmeid 2). OrganisatsoonOrganisatsioon annab välja ajakirja Clarity ning korraldab üle aasta rahvusvahelisi konverentse. <ref name=":1" /><ref name=":2" />

2013. aastal toimus Euroopa keeltepäeva tähistamiseks esimest korda Eestis rahvusvaheline selge keele konverents, mille eesmärgiks oli muuta praegust mõtteviisi ning tõmmata tähelepanu eesti õigus- ja halduskeele olukorrale. Ametlikud dokumendid koosnevad pikkadest keeruka ülesehitusega lausetest, arusaamatutest väljenditest ja võõrsõnadest. Haldusasutuste koostatud dokumendid peaksid olema aga loomulikud ja vastama lugejate vajadustele. Selle saavutamiseks leiti, et alustada tuleb õiguskeelest. Kui seadused on kirjutatud selges keeles, siis see avaldab head mõju kõikidele haldusdokumentide keelekasutustele. Sel juhul saab ka nende lugeja tekstist kohe aru ning see omakorda säästab aega, vähendab halduskoormust -ja -kulu ning parandab riigi - ja kohaliku omavalitsuse asutuste mainet. <ref name=":2" /><ref name=":3" />

Alusta sellest, mida sa tahad oma tekstiga saavutada. Kui see õnnestub, siis mis edasi saab? Kuidas seda määrata? Mõtle, kes on su publik – nende vanus, amet, haridus, oskused. Millist teavet nad võivad juba teada ja mida nad veel vajaksid? Mida tahavad nemad saavutada sinu teksti lugedes? Selline viis oma publikut hinnates aitab välja valida parimad keele - ja kavandielemendid. <ref name=":5" />

Selleks, et oma teksti jaoks õige ülesehitus valida, küsi endalt, milline on peamine ülesehitus, mida seda tüüpi tekstide puhul kasutatakse? Millise ülesehitusega on lugejad tuttavamad onharjunud? Milline järjekord on lugejate jaoks loogilisem ja lihtsastilihtsamini järgitavamjälgitav? Näiteks menetluses on parem kasutada kronoloogilist järjekorda. PikemasPikem aruandesaruanne on mõtekamaga sedamõttekas tehaüles agaehitada peatükkidena. <ref name=":5" />

Teksti visuaalne välimus on sama oluline, kui ülesehitus ja keel. Mõned olulisemad asjad, mille üle mõelda on paigutus, teksti visuaalne teostus ehk tüpograafia ja informatsiooni graafika. Veendu, et teksti paigutades oleks palju ruumi. See aitab eraldada erinevaid tekstiosi. Kasuta tähendusrikkaid pealkirju, mis aitavad lugejatel tekstist aru saada, ning vali šrifti ja tüübi suurus, mida on lihtne lugeda. Tee kindlaks, et teksti ja tausta vahel on piisavalt palju kontrasti ning ridade ja lõikude vahe oleks vähemalt sama suur nagu teksti tüübi suurus. Selleks, et informatsiooni esitada kaasahaaravamalt, lisa juurde ka tabeleid, diagramme, fotosid ja graafikuid. <ref name=":5" />

Lõpuks mõtle sõnastuse peale. Mõned meetodid olenevad keelest, kuid peamine, mille peale võiks mõelda on sõnakasutus (kasuta kõige lihtsamaid sõnu, mis annavad edasi sama tähenduse), släng (väldi slängi kasutamist, kui just sinu lugejad sellega tuttavadharjunud ei ole) ja laused (hoialausete omapikkus võiks lauseidolla keskmiselt 15-20 sõna vahel). Kui sa oled oma teksti selges keeles valmis saanud, siis viimane samm on üle vaadata, kas ka sinu publik sellest aru saab. <ref name=":5" />