Carl Axel Mothander: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
03jansa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:CarlMothander.jpg|pisi|Carl Axel Mothander]]
'''Carl Axel Mothander''' ([[14. jaanuar]] [[1886]] [[Stockholm]] – [[29. aprill]] [[1965]] [[Stockholm]]) oli rootsiRootsi sõjaväelane, ajakirjanik ja tõlkija, kes võttis osa [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]] ning elas sügiseni [[1940]] Eestis.
 
== Elulugu ==
6. rida:
Carl Axel Mothander sündis [[1886]]. aastal [[Stockholm]]is. Tema vanemad olid raenõunik Axel Mothander ja Beda Lagerholm.<ref>[https://www.geni.com/people/Carl-Axel-Mothander/6000000017080143079] Geni</ref> Lapsena tegi Carl koos vanematega reisi Eestisse. [[1906]]. aastal alustas ta õpinguid [[Uppsala Ülikool]]is õigusteaduse erialal.<ref>[http://runeberg.org/sfl/1/0558.html] Svenskt författarlexikon/1. 1900-1940 A-Ö</ref> [[1918]]. aastal osales ta koos Rootsi vabatahtlikega valgete poolel [[Soome kodusõda|Soome kodusõjas]] sanitaarkompanii juhina, sealhulgas ka [[Tampere]] ja [[Viiburi]] lahingutes.<ref>[https://books.google.ee/books?id=xShbAwAAQBAJ&pg=PT83&lpg=PT83&dq=mothander+tampere&source=bl&ots=KNqHH0ahv7&sig=EimXsFRqAKMI45_B7s9z5jC_oVw&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjt_5SC9PPZAhUQmbQKHUvXBjYQ6AEILTAB#v=onepage&q=mothander%20tampere&f=false] Aapo Roselius „Isänmaallinen kevät: Vapaussotamyytin alkulähteillä”</ref> Teenistuse lõpetas ta majori auastmes ja kasutas seda tiitlit elu lõpuni.
 
[[1919]]. aastal tuli Mothander Eestisse, et organseeridaorganiseerida Rootsi vabatahtlike tegevust [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Temast sai rootslaste väeosa ülem, kuid tekkisid konfliktid ja segadus raha jagamisel ning Mothander vabastati ametist.<ref>[https://www.ut.ee/OES/wp-content/uploads/Kuldkepp.pdf] Mart Kuldkepp „Eesti Vabadussõja vabatahtlike värbamine Rootsis”</ref> Üheksa aastat hiljem, automatkal läbi [[Versailles' rahu|Versailles’ lepinguga]] tekkinud riikide, vahepeatusega reisikaaslase [[Toompea]]-tuttavate pool, jättis talle sügava mulje Tallinna uhke siluett, kontrastiks pehkinud laudisega sadamakai ja korruptsioonist nakatunud tolliametnikud.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/2513391/rootslase-markmed-kadunud-eestist] Sander Liivak „Rootslase märkmed kadunud Eestist”, Postimees 14.07.97</ref> [[1928]]. aastal asus Mothander elama Eestisse ja abiellus Tohisoo mõisniku [[Gotthard von Wrangell]]i (1838–1905) tütre [[Benita von Wrangell]]iga (1878–1967). Nende elukohaks sai maja Tallinnas [[Toompea]]l ja [[Tohisoo mõis]]asüda, kus tegeleti põllumajandusega.<ref>[http://www.mois.ee/harju/tohisoo.shtml] Eesti mõisaportaal</ref>
 
Mothander üritas olla vahendajaks eestlaste ja [[baltisakslased|baltisakslaste]] vahel. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomisega olid [[baltisakslased]] ilma jäänud 700 aastat neile kuulunud võimust, privileegidest ja enamikust maast ning nende olukord oli keeruline.<ref>[https://books.google.ee/books?id=kBZlHdp7tdcC&pg=&redir_esc=y] Jean-Jacques Subrenat „Estonia: Identity and Independence“</ref><ref>[http://maaritnomm.blogspot.com.ee/2009/05/balti-parunid-nende-ajalugu-elu-ja.html] Maarit Nõmm „Balti parunid, nende ajalugu, elu ja saatus“</ref> Ta osales ka [[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] tegevuses ja võttis hiljem osa Punase Risti komisjoni tööst, mis uuris [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal [[Katõni massimõrv|Katõnis]] toiminud Poola ohvitseride massimõrva.<ref>[https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?199850] Raamatukoi</ref>
 
Mothander lahkus koos naisega Eestist [[1940]]. aastal, kui [[Punaarmee]] oli Eesti hõivanud ja piirid olid suletud. Tänu Mothanderi Rootsi kodakondsusele õnnestus neil üle noatera Eestist välja pääseda tingimusel, et jätavad maha kogu oma vara.<ref>[https://www.apollo.ee/rootsi-kuninga-valge-laev-riskantne-mang-rannarootslaste-parast.html] Apollo</ref> [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal aitas ta Rootsi rahvusliikmete abistamiskomitee direktorina korraldada 7000 [[rannarootslased|rannarootslase]] [[Rootsi]] evakueerimise.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-malu-carl-mothander-rootsi-kuninga-valge-laev?id=51290578] Toomas Hiio „Eesti Mälu: Carl Mothander „Rootsi kuninga valge laev”“ Eesti Päevaleht 21.01.11</ref>
Mothander elas elu lõpuni [[Stockholm]]is janing tegutses kirjaniku ningja tõlkijana. Carl Mothander suri [[1965]]. aastal.
 
== Kirjanduslik tegevus ==
20. rida:
 
* „Presidenten: en oblodig revolutionshistoria” Stockholm: Hökerberg, [[1923]]<ref>[http://libris.kb.se/bib/1475532#more_info] LIBRIS</ref>
* „Kulinaarsed vested” Loomingu Raamatukogu nr. 40/2014, tõlkinud Anu Saluäär („Kulinariska kåserier” Stockholm: Thora Holm, [[1931]])<ref>[https://lugemiselamused.wordpress.com/2015/12/08/carl-mothander-kulinaarsed-vested/] Lugemiselamused</ref>
* „Parunid, eestlased ja enamlased” Ilmamaa [[1997]], tõlkinud Anu Saluäär (Baroner, bönder och bolsjeviker i Estland. Stockholm: Hökerberg, [[1943]])<ref>[https://www.rahvaraamat.ee/p/parunid-eestlased-ja-enamlased/29029/et?isbn=9789985773611] Rahva Raamat</ref>
* „Paroneista bolševikkeihin: Viron viimeaikaisia oloja ja tapahtumia” Jyväskylä: Gummerus, [[1944]]<ref>[http://libris.kb.se/bib/3250687] LIBRIS</ref>
27. rida:
Carl Mothander on tõlkinud [[rootsi keel]]de [[A. H. Tammsaare]] [[Kõrboja peremees|„Kõrboja peremehe”]] ([[1938]]),<ref>[http://www.estlit.ee/elis/?cmd=book&id=98760] Estonian Literature Centre</ref> samuti [[Tõde ja õigus|„Tõe ja õiguse”]] I osa, kuid sellele ei leidunud kirjastajat.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet19720816.1.4] Estniska Dagbladet, 16 august 1972</ref>
 
== Kasutatud kirjandusViited ==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
* Carl Mothander „Parunid, eestlased ja enamlased” Ilmamaa 1997, tõlkinud Anu Saluäär
* Carl Mothander „Rootsi kuninga valge laev. Riskantne mäng rannarootslaste pärast” Hea Lugu 2017, tõlkinud Anu Saluäär
 
== Viited ==
 
{{viited}}
 
{{JÄRJESTA:Mothander, Carl Axel}}