|
==Kirjeldus ja iseloomulikud tunnused==
Arktika paalia on suurt kasvu külmalembelinekülmalembene kala.<ref>Behnke, R.J. (2002) ''Trout and Salmon''. The Free Press, New York.</ref> Tema keha värvus sõltub keskkonnast, aastaajast ja suguküpsuse astmest, kuid enamasti on ta selg<ref>[http://www.arkive.org/arctic-charr/salvelinus-alpinus/ Wildscreen arkive]</ref> tumeroheline või -pruun, keha külgedel esineb punakasroosasid täppe. Kõhupool on hele, kõhul ja uimedel võib esineda erkoranži tooni, kuid seda esineb peamiselt sigimise ajal<ref name="aquafind"/> ning enamasti täheldatakse seda isastel paaliatel<ref name="frost">Frost, F.O. (2001) Arctic Management Plan. Department of Inland Fisheries and Wildlife Division of Fisheries and Hatcheries, Maine. </ref>. Iseloomulikud on valged ääred paaris- ja pärakuuimedel.<ref>Päkk, P. (2015). Kalakasvatus. Perspektiivsed kalaliigid. Kalanduse teabekeskus.</ref> Küljejoon keerdub enne pead veidi allapoole.<ref>Morrow, J.E., 1980. The freshwater fishes of Alaska. University of. B.C. Animal Resources Ecology Library. 248p.</ref>
==Levik ja elupaik==
Arktika paalia elab järvedes, jõgedes<ref name="fishbase">[http://fishbase.sinica.edu.tw/summary/247 Fishbase]</ref> ningja anadroomse vormina ka rannikumeres.<ref name="aquafind"/> Arktika paalia on levinud lähispolaarses kliimavöötmes<ref name="keyse">Keyse, M.D. (2006) Patterns in Diet and Trophic Position of Lake Trout (''Salvelinus namaycush'') and Arctic Char (''Salvelinus alpinus'') Populations When Coexisting and in Isolation in Arctic Alaskan Lakes. MSc thesis, University of North Carolina, USA.</ref> Alaskast Venemaa põhjaosani, kaasa arvatud Kanadas, Gröönimaal, Norras ja Islandil. Isoleeritud populatsioone leidub ka Suurbritannia põhjaosas, Skandinaavias ja Ameerika Ühendriikides.<ref name="fishbase"/>
==Ökoloogia==
Kudemine toimub kruusase või kivise põhjaga järvedes ja jõgedes. Järvede puhul koetakse, pesa valmistamata, madalates (0,5–1,8 m) ja tuultele avatud paikades.<ref name="frost"/> Jõgedes toimub kudemine aeglasema vooluga piirkondades (0,2–0,8 m/s), kuhu emane sabaga pesa kaevab, pärast sigimist katab ta pesa kruusaga<ref name="fishbase"/>. Isased on territoriaalsed ning võivad paaruda mitme emasega. Pärast kudemist anadroomsed populatsioonid tavaliselt naasevad merre, kuid võivad jääda ka järve 1–3 aastaks.<ref name="iucn">[http://www.iucnredlist.org/details/19877/0 IUCN]</ref> Isased saavutavad suguküpsuse varem, harilikult 2-aastaselt, emased 4-aastaselt.<ref name="frost"/>
Magevees moodustavad paalia toidubaasi peamiselt plankton, aga ka bentilised organismid, muud selgrootud ning väiksemad kalad, noorkaladel harilikult vaid plankton. Meres moodustub põhiline toidubaas teistest kaladest.<ref name="frost"/>
==Populatsioonide seisund ja ohutegurid==
Arktika paalia on IUCNi punase nimistu järgi soodsas seisundis (''Least Concern'').<ref name="iucn"/>
|
