Külmkapp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
24. rida:
Kombineeritud külmikul võib olla kummagi kambri jaoks eraldi kompressor ja termoregulaator. Niisugune kahe regulaatoriga külmkapp on eriti kohane paigutamiseks köetavasse ruumi, kus ainuüksi külmkambri termostaat ei suuda sügavkülmaosa temperatuuri küllalt madalal hoida. Termostaat võib lülitada ka väikest ventilaatorit, mis aurusti juurest külma õhku puhudes tagab ühtlase temperatuuri kogu kambri mahus.
Elektrooniline juhtimissüsteem reguleerib jahutust ja külmutust kapi eri osades temperatuuriandurite abil. Sulatamist mittevajavas (''No-Frost'', ''Frost-Free'') jääkambrist eemaldub niiskus koos ventilaatori abil ringlema pandud õhuga. Kallitel kappidel on moodulid,
== Kliimaklassid ==
37. rida:
Kapi paigalduskoha valikul on kasulik meeles pidada, et kõrgema ümbrustemperatuuri korral tarbib külmkapp rohkem elektrit, sest kompressor lülitub sagedamini tööle.
[[Pilt:Energy label 2010.svg|pisi|Külmuti energiamärgis (näitab keskmist energiakulu aastas, külm- ja jääkambri mahutavust ja mürataset)]]
== Energiaklassid ==
Kuna külmik on pidevalt elektrivõrku ühendatud, moodustab aastane elektrikulu üldisest kodutarbimusest keskmiselt 5–8%, sügavkülmikul isegi kuni 15%. Energiatarvet iseloomustavad energiaklassid (vt [[Energiamärgis]]).
| |||