Automatiseerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Automaatika; lisatud Kategooria:Automatiseerimine |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Automatiseerimine''' on protsess, mille käigus luuakse ja rakendatakse tehnoloogiaid, mis võimaldavad tooteid ja teenuseid luua ning neid
== Automatiseerimise ajalugu ==
6. rida:
18. sajandil arenes tootmisautomaatika ja kontrollteooria jõudsalt edasi. 1745. aastal patenteeris [[Edmund Lee]] kontrollmehhanismi, mis võimaldas tuuleveskite põhilabasid automaatselt tuulde keerata.<ref name="sqTJv" /> Samal aastal leiutas prantslane [[Jacques de Vaucanson]] esimesed täielikult automaatsed kangasteljed. Vaucanson kasutas kangastelgede automatiseerimiseks [[Perfokaart|perfokaarte]].<ref name="3nfG1" /> 1771. aastal leiutas [[Richard Arkwright]] automaatse, vee jõul töötava, ketramismasina.<ref name="0SAaa" />
[[Pilt:Boulton and Watt centrifugal governor-MJ.jpg|pisi|Boultoni ja Watti tsentrifugaalregulaator]]
18. sajandi lõpus ja 19. sajandi jooksul toimusid olulised arengud rasketööstuse automatiseerimises. Paljud tööstusmasinad vajavad vigadeta töötamiseks ühtlast töökiirust, mida varased [[Aurumootor|aurumootorid]] pakkuda ei suutnud. 1788. aastal võttis [[Šotimaa|Šoti]] leiutaja [[James Watt]] aurumootorite töökiiruse reguleerimiseks kasutusele 17. sajandil leiutatud [[Tsentrifugaalregulaator|tsentrifugaalregulaatori]]. Varased kiirusreguleeritud aurumootorid ei suutnud töökindlalt ühtlast kiirust hoida ning neid sai kasutada vaid olukorras, kus ühtlane kiirus polnud eriti oluline.
Esimene teadaolev teaduslik analüüs kontrollteooria ja automatiseerimise kohta pärineb [[James Clerk Maxwell|James Clerk Maxwelli]] sulest. Maxwell analüüsis oma teadustöös kiirusregulaatorite matemaatilist alust ning kirjeldas, kuidas matemaatiliselt näidata erinevaid regulaatorite parameetreid.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
14. rida:
Madala pinge ja voolu juures toimivate mõõteseadmete väljundit peab kõrgema pinge ja vooludega tööstusseadmete juhtimiseks võimendama. Varased võimendid ei olnud selleks sobivad, kuna nende väljund oli moonutatud ja mürane.<ref name=":0" />
1927. aastal leiutas [[Harold Stephen Black]] negatiivse tagasisidega elektroonilise võimendi. Selle võimendi kasutegur, võimendustegur ja signaali-müra suhe olid kõrgemad kui varasematel võimenditel. 1930. aastal leiutas Clesson E. Mason sarnasel põhimõttel toimiva lineaarse negatiivse tagasisidega pneumaatilise võimendi. Nende võimenditega tekkis võimalus võimsamaid seadmeid otse mõõteseadmete väljundiga juhtida, vähendades vajadust inimoperaatorite järele. Lineaarne tagasiside võimaldas seadmeid juhtida täpsemalt ja sujuvamalt kui varasemate
1930. ja 1940. aastatel arenes automaatika jõudsalt tänu sõjatööstusele. Eriti suurt rõhku pandi sel ajal lennukite ja laevade autopilootide ning tulejuhtimissüsteemide arendusse. Sõjaliste tellimuste täitmiseks uuendati ka tehaste sisseseadeid.<ref name=":1" /><ref name=":2" />
23. rida:
==Automatiseerimise tasandid==
T. B. Sheridan ja W. Verplanck jagavad üldotstarbelise automatiseerimise kümnesse erinevasse tasandisse, mis kajastavad arvuti ja inimoperaatori rolli otsustamisprotsessis. Erinevates automatiseerimise rakendustes kategoriseeritakse automatiseerimise ulatust siiski ka teisiti.
{| class="wikitable"
|+Automatiseerimise tasandid<ref name="uNAnR" />
77. rida:
=== Koduautomaatika ===
[[Pilt:Nest Learning Thermostat (cropped).JPG|pisi|Nesti iseõppiv termostaat
Koduautomaatika on üldnimetus kodus kasutatavate automaatkontrolliga seadmete kohta. Koduautomaatika eesmärk on tagada koduomanikule suurem mugavus, väiksem ajakulu ning kokkuhoid kommunaalkuludelt.<ref name="AAO2j" />
=== Liiklusautomaatika ===
| |||