Bränd: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
2. rida:
'''Bränd''' on [[toode|toote]] või [[institutsioon]]i aineliste ja [[sümbol|sümboolsete]] omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile [[identiteet|identiteedi]] ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest.<ref name="OdkEp" /> Tootemark/[[kaubamärk]] (pr ''Droit des marques'' = ''Marque commerciale''), ka lihtsalt mark (pr ''Marque''), on osa brändist, näiteks automark.
 
Sõna ''"bränd''" on pärit [[vanapõhja keel]]est, väljendistsõnast ''brandr'', mis märkis [[Peremärk|omanditunnuse]] põletamist asjale ja [[koduloom]]ale.
 
[[File:Coca Cola building.jpg|thumb|Coca Cola building]]
8. rida:
[[File:McDonald's Meal Japan.jpg|thumb|McDonald's Meal Japan]]
[[File:Googlelogo.png|thumb|Googlelogo]]
'''Bränd''' on "Niminimi, termin, disain, sümbol või mingi funktsioon, mis eristab ühe müüja kauba või teenuse teiste müüjate omast"<ref name="sXmpm" />.
Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne. Kõige olulisem brändil on lahti mõtestada see, mida tahetakse edastada, kui pikk peaks olema konkreetse brändi eluiga ja elukäik. Brändikujundus ehk brändimine on meetod, millega eristada oma toode konkureerivatest toodetest. Maailmaturu konkurentsitingimustes ei saa turg funktsioneerida ilma kaubamärkideta, sest kaubamärgid mõjutavad suurel määral turul valitsevat olukorda. Kaubamärk võimaldab ettevõtjal eristada oma kaupa ja teenust konkurentide omast. Kaubamärk kaitseb ka ettevõtja õigusi ja annab tarbijale infot pakutava kauba või teenuse kvaliteedi kohta.
 
===Ajalugu===
Sõna "bränd" on pärit vanapõhja keelest, väljendistsõnast ''brandr'', mis märkis omanditunnuse põletamist oma tootele või koduloomale.<ref name="4mPya" />
Itaallased olid ühed esimesed, kes kasutasid kaubamärke – vesimärke paberil – aastal 1200. <ref name="esahk" />
Kuigi ajaloost on teada teisigi näiteid, mida saab seostada kaubamärkidega, siis kaubamärkide mass-turundus saab alguse 19. sajandil seoses pakendatud kaupade tulekuga turule.<ref name="3wM8O" />
Briti õlletehas [[Bass & Company|Bass & Company]] väidab, et tema punase kolmnurgaga märk oli maailma esimene kaubamärk. [[Lyle`s Golden|Lyle's Goldeni]] siirup esitab samasuguse väite, nimetades end Suurbritannia vanimaks brändiks. Selle roheline ja kuldne pakend on olnud peaaegu muutumatuna alates aastast 1885. Teine näide pärineb Antiche Fornaci Giorgilt Itaaliast, kelle tellistel on stantsitud või nikerdatud sama proto-logo aastast 1731 (nagu selgus Püha Peetruse basiilikalt Vatikanis).
Veiseid oli märgistatud juba ammu enne seda. Mõiste "isemõtleja" tähendas algselt kaubamärgita vasikat, pärinedes Texase farmerilt [[Samuel Augustus Maverick|Samuel Augustus Maverickilt]], kelle unarusse jäetud veiseid pidid naabrid kokku ajama.<ref name="YlN8U" /> Isegi kuulsate kunstnike nagu [[Leonardo Da Vinci |Leonardo Da Vincit ]]jt allkirju maalidel saab vaadelda kui varaseid brändinguid.
Seoses [[tööstusrevolutsioon|tööstusrevolutsiooniga]] hakkasid tehased tootma masstoodanguna kaupu, mida püüti müüa laiemale turule, kus kohalik klientuur oli harjunud kohapealse toodanguga. Kiiresti sai selgeks, et lihtsalt pakendatud seebil oli raske konkureerida tarbijale tuttava kohaliku tootega.
 
Pakendatud kauba tootjatel oli vaja veenda turgu, et mittekohalik toode võib olla sama usaldusväärne kui kohalik toode. [[Campbell Soup|Campbell Soup]], [[Coca-Cola|Coca-Cola]], [[JuicyFruit|JuicyFruit]] närimiskumm, tädi Jemima ja [[Quaker Oats|Quaker Oats]] olid esimesed "kaubamärgiga" toodete seas, mis püüdsid tutvustada tarbijale oma tooteid.
 
Umbes 1900 avaldas James Walter Thompson oma maja seinal reklaami. See on vanim teadaolev kaubanduslik reklaam, mida võib vaadelda kui brändingut. Ettevõtted töötasid välja loosungeid, maskotte ja reklaamlaule, mis hakkasid ilmuma raadios ja televisioonis. <ref name="ybZcE" />
Tootjad õppisid kiiresti kujundama oma brändi identiteeti ja isikupära , nagunäiteks nooruslikkusnooruslikkust, lõbu või luksusluksust. Sellest sai alguse nähtus, mida tänapäeval tuntakse "brandinguna".
 
===Brändi kontseptsioon===
Brändi kontseptsioon koosneb turunduskommunikatsiooni terminoloogias kolmest osast.:
:'''Põhiväärtused.'''* Needpõhiväärtused – need väärtused on ettevõtete kirjeldustes sarnased, kuna põhiväärtusi pole väga palju. Tõenäoliselt kirjeldaks enamik inimesi meeldivat inimest sõnadega hea, ilus ja tark. Nii ka brändi.
:'''Erinevus* erinevus konkurentidest'''. Enamasti– enamasti seda otseselt oma avalikus kommunikatsioonis ei öelda, pigem kaudselt, nimetades end ainsaks, ainulaadseks, kõige paremaks jne. Erinevuse kui eristuva isiksuse väljatoomine on reklaami ülesanne, muidugi taas otsesõnu konkurente puudutamata, pigem ühtse ja teistest eristuva stiiliga.;
 
:'''Põhisõnum* põhisõnum või -lubadus tarbijatele.''' Sellega– sellega öeldakse lühidalt, millist kasu, eelist või väärtust bränd tarbijale annab. <ref name="M0drd" />
:'''Erinevus konkurentidest'''. Enamasti seda otseselt oma avalikus kommunikatsioonis ei öelda, pigem kaudselt, nimetades end ainsaks, ainulaadseks, kõige paremaks jne. Erinevuse kui eristuva isiksuse väljatoomine on reklaami ülesanne, muidugi taas otsesõnu konkurente puudutamata, pigem ühtse ja teistest eristuva stiiliga.
:'''Põhisõnum või -lubadus tarbijatele.''' Sellega öeldakse lühidalt, millist kasu, eelist või väärtust bränd tarbijale annab. <ref name="M0drd" />
 
===Brändi platvorm===
Kui brändi kontseptsioon paneb paika brändi põhiolemuse, siis brändi platvorm (osa kontseptsioonist) on aluseks kogu brändi kommunikatsioonile ja seda pikaajalises plaanis. Brändi platvorm koosneb järgmistest elementidest:
:'''* visioon''' – üldine juhtmõte;
 
:'''* missioon''' – kuidas ettevõte/toode oma juhtmõtet ellu viib;
:'''visioon''' – üldine juhtmõte;
:'''* väärtused''' – n-ö eetikakoodeks. Väärtuste järgi mõõdetakse ettevõtte käitumist ja edu;
:'''missioon''' – kuidas ettevõte/toode oma juhtmõtet ellu viib;
:'''* isiksus''' – iseloomujooned. Isiksuse või identiteedi edastamine on peamiselt reklaami ülesanne;
:'''väärtused''' – n-ö eetikakoodeks. Väärtuste järgi mõõdetakse ettevõtte käitumist ja edu;
:'''* hääletoon''' – millisel toonil bränd oma tarbijaga kõneleb? On see lihtne-sõbralik; tõsine-väljapeetud; humoorikas jne?
:'''isiksus''' – iseloomujooned. Isiksuse või identiteedi edastamine on peamiselt reklaami ülesanne;
:'''hääletoon''' – millisel toonil bränd oma tarbijaga kõneleb? On see lihtne-sõbralik; tõsine-väljapeetud; humoorikas jne?
 
===Brändi mudelid===
Nagu brändidel on suhe kliendiga, on samuti olemas suhe teiste brändidega, mida sama firma poolt pakutakse, ning seda nimetatakse brändi arhitektuuriks. Eristatakse kolme peamist brändimudelit:
:'* ''power product model''' – iseseisev bränd ilma mingi seosteta tootjaga, näiteks Procter & Gamble'i pesupulbriga Tide'i tootebrändil on oma
:kontseptsioon ja seda ei seostata teiste sama firma toodetega;
:'* ''power parent model''' – iseseisev, kuid firmaga seoses olev bränd, nagu on Microsoftil näiteks Office'i ja Windowsi tooted;
:'* ''master brand model''' – domineerib firma bränd koos konkreetse tootebrändiga, näiteks Nike, Disney või BMW, kelle nimi on alati koos tootemudeliga, nagu 3., 5. ja 7. seeria autod.
 
Kogu kommunikatsioon ja turundusstrateegia peaks lähtuma brändi kontseptsioonist: kui see on tehtud, saab bränd juba iseseisvalt suhelda erinevates kokkupuutepunktides, milleks on tavaliselt
:'''* brändi identiteet''' – logo, graafika ja heli. Juhend selle kasutamise kohta peaks olema igal brändil, määrates ära selle kasutamise ja edastatava kontseptsiooni;
:'''* toode''' – bränd peab mõjutama toodet/teenust nii graafiliselt kui ka emotsionaalselt;
:'''* väline suhtlus''' – reklaam, PR ja vee(?) peavad kandma ühist brändi;
:'''* sisene suhtlus''' – bränd peab müüma ka seespidiselt, oma töötajatel;
:'''* partnerid''' – brändi peab kaasama suhtlusesse partneritega, müügiprotsessi jne, et toetada tuntust ja edastada sõnumit;
:'''* kogemused''' – brändi kasutamine sponsorluses, üritustel jne.<ref name="FrsCP" />
 
===Globaalsed brändid===
Globaalsed brändid kajastavad tajutavalt samu väärtusi üle maailma. Globaalsed kaubamärgid ületavad oma päritolumaa ja loovad tugevaid püsivaid suhteid eri kultuuride ja riikide tarbijatega. Nende kaubamärki müüakse rahvusvahelistel turgudel. Maailma kaubamärkidest tuntumate hulka kuuluvad [[Facebook|Facebook]], [[Apple|Apple]], [[Pepsi|Pepsi]], [[McDonalds|McDonalds]], [[Mastercard|Mastercard]], [[Gap|Gap]], [[Sony|Sony]] ja [[Nike (ettevõte)|Nike]]. Nende kaubamärkidega toodete müüki turgudel võib pidada edukaks, kuna vastava märgiga seotud tooted on kergesti äratuntavad suurele hulgale tarbijatele.
Globaalse brändingu kasu plussid:
# mastaabisääst;
# Mastaabisääst
# Madalamadtavalisest väiksemad turunduskulud;
# Tugevtugev alus tulevaseks ülemaailmseks laienemiseks;
# Pidevpidev brändi kindlustamise säilitamine;
# Rahvusvaheliserahvusvahelise haarde suurendamine meedias (nt Interneti võimalused);
# Võimalusvõimalus küsida hindadelt lisatasu jne.
 
====Globaalsete brändide edetabel 2011 (mld USD)====
65. rida ⟶ 67. rida:
{| class="wikitable"
|-
! Bränd !! mldMld $
|-
| Coca-Cola || 71,861
88. rida ⟶ 90. rida:
|}<ref name="yvf2t" />
 
EnamikeEnamik tippbrändidetippbrände päritolumaa onpärineb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]]. Üheks oluliseks edu teguriks on protsendi suurus brändi tulust, mida turunduses kasutatakse. Tugevad USA kaubamärgid on saanud aru, et brändi loomine on investeering, mis vajab märkimisväärset rahastamist. Väiksemal brändil, mis kulutab 5% oma tuludest, on brändi loomine vägapalju keeruline,keerulisem kui mistahes suuremal brändil, mis kulutab brändi loomisele 10% oma tuludest oma brändi loomisele.
Teiseks edu võtmeks peetakse seda, et USA brändid teevad head tööd, võimendades seda tüüpi tarbija arusaamu, mis annab neile eelise.
Kolmandaks oluliseks edu saladuseks on reklaami roll brändi tutvustamisel. Näiteks paljusid USA kaubamärke (nagu Coca-Cola ja Marlboro) tutvustas 30-sekundiline telereklaam juba aastakümneid tagasi.
94. rida ⟶ 96. rida:
==Eesti brändid==
[[File:Skype.svg|thumb|Skype]]
TuntumaidLäbi aegade tuntumaid Eesti oma brände läbi aegade on [[AS Kalev|Kalev]]<ref name="c7PBK" />. Maailma saja väärtuslikuma brändi seas pole meil veel kedagi. Küll võib sellele kõige lähemal olla [[Skype]]. Kodumaistest kaubamärkidest on märkimisväärsed [[Monton]], Ilves Extra, [[A. Le Coq]], [[EMT]], [[Tallink]].
 
== Vaata ka ==
119. rida ⟶ 121. rida:
== Välislingid ==
 
* [http://www.coca-cola.com Coca-Cola koduleht]
 
{{commons|Coca-Cola}}
* [http://brand.estonia.eu/ Eesti bränd]
* [http://tutvustaeestit.eas.ee/et/eesti-braend-ja-kasutusreeglid/eesti-braend/eesti-turunduskontseptsioon Eesti bränd]