Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik: erinevus redaktsioonide vahel

1960. aastate keskel muutusid Albaania juhid ettevaatlikuks ohust nende võimule kasvava [[bürokraatia]] poolt. Partei distsipliini õõnestati. Inimesed kaebasid [[võimu kuritarvitamine|võimu kuritarvitamise]], [[inflatsioon]]i ja madala kvaliteediga kaupade parast. Kirjanikud eksisid kõrvale ametlikust [[Sotsialistlik realism|sotsialistlikust realismist]], mis nõudis, et kunst ja kirjandus oleksid valitsuse ja partei poliitika instrumendid. Selle tulemusena käivitas Hoxha pärast [[Mao Zedong]]i aastal 1966 Hiinas vallandatud [[Kultuurirevolutsioon]]i oma Kultuurilise ja Ideoloogilise Revolutsiooni. Albaania juht keskendus sõjaväe, valitsusbürokraatia ja majanduse reformimisele, samuti uue toetuse loomisele oma süsteemile. Režiim kaotas sõjaväe auastmed, taaskehtestas poliitilised komissarid sõjaväes ja loobus professionaalsusest armees. Võideldes "valgekraede mentaliteedi" vastu, alandasid võimud ka keskmise ja kõrgema astme ametnike palku, ajasid haldurid ja spetsialistid ära nende laudade tagant ning saatsid sellised isikud vabrikutesse ja põldudele rügama. Kuus ministeeriumit, sealhulgas justiitsministeerium, likvideeriti. [[Kollektiviseerimine|Kollektiviseerimine]] levis isegi kaugetesse mägedesse. Lisaks ründas valitsus dissidentlikke kirjanikke ja kunstnikke, reformis oma haridussüsteemi ja tugevdas üldiselt Albaania isolatsiooni [[Euroopa kultuur]]ist püüdega hoida eemal välismõjud.

 

 

Traditsioonilised sugulussidemed Albaanias, keskendunud patriarhaalsele perekonnale, olid purunenud klannijuhtide sõjajärgse represseerimisega, põllumajanduse kollektiviseerimisega, industrialiseerimisega, maalt linna kolimisega ja usu mahasurumisega. Sõjajärgne režiim tõi radikaalse muudatuse Albaania naiste seisundis. Peetuna traditsioonilises albaania ühiskonnas teise sordi inimesteks, tegid naised enamuse töid kodus ja põldudel. Enne Teist maailmasõda oli umbes 90% Albaania naistest kirjaoskamatud, ja paljudes kohtades peeti neid iidsete hõimuseaduste ja tavade järgi [[vallasvara]]ks. Kultuurilise ja Ideoloogilise Revolutsiooniga julgustas partei naisi asuma tööle kodust väljas, püüdega kompenseerida tööjõupuudust ja ületada oma konservatiivsust. Hoxha ise kuulutas, et igaüks, kes tallub partei käsul naiste õigustest, tuleb "tulle heita".