Redaktsioon: 21. detsember 2017, kell 17:38 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. juuni 2018, kell 21:42 redigeeri eemalda Parveto (arutelu \| kaastöö) 2905 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
19. rida: 1920. aastatel hakati mehaanilise taasesitussüsteemi (tuntud ka kui akustiline võimendussüsteem) asendama elektrilisega, milles nõel koos helipeaga muundasid mehaanilise võnkumise sellele vastavaks [[elektrisignaal]]iks, mida võimendati [[elektronlamp]]võimendi ja tehti kuuldavaks [[valjuhääldi]] abil. Vedruajami asemel hakati plaadialuse (''turntable'') pöörlemapanekuks kasutama [[elektriajam]]<nowiki/>it. 1950. aastatel hakati mehaanilist fonogrammi elektrisignaaliks muundavat seadet teostama omaette konstruktiivse üksusena [[Plaadimängijaseade\|plaadimängija]] nimetuse all. Tavaliselt olid need siis ilma [[võimsusvõimendi]](te) ja [[kõlar\|kõlari(te)ta]], mistõttu neid tuli kasutada koos mõne sobiva [[Elektroakustiline süsteem\|elektroakustilise]] (tavaliselt Hi-Fi) süsteemiga. Kui 1980. aastatel jõudis müügile [[CD]]-plaadimängija, tuli eri tüüpi ~~plaadimängijate~~[[Plaadimängijaseade\|plaadimängija]]<nowiki/>te eristamiseks võtta kasutusele pikem nimetus [[vinüülplaadimängija]] (vinüül, täpsemalt [[polüvinüülkloriid]], on heliplaadi materjalina kasutusel 1948. aastast). Tavaliselt mõeldakse plaadimängija all siiski kõiki mehaanilise ~~analooghelisalvestusega~~analoog[[helisalvestus]]<nowiki/>ega plaatide taasesitamise seadmeid ja digitaalsete plaatide CD-de mängijaid nimetatakse CD-mängijateks (''CD-player''). Plaadimängija võis ka kuuluda raadiovastuvõtjaga ühte seadmesse, sellist aparaati tunti radioolana.

Grammofon: erinevus redaktsioonide vahel