Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P herrnhuutlus > hernhuutlus |
P Kirik (institutsioon) |
||
4. rida:
Aastal [[1799]] ilmus ta raamat "[[Über die Religion]]". Selles üritas ta religiooni selle "haritud põlgajatele" põhjendada. Raamatus oli 5 peatükki.
*Esimeses peatükis rääkis ta sellest, et [[religioon]] on iseseisev asi inimese vaimuelus. Usk ei ole mõtlemine ega tegutsemine, filosoofia ega käsud-keelud, vaid midagi muud.
*Teises peatükis ütles Schleiermacher, et
*Kolmandas peatükis seadis Schleiermacher kahtluse alla valgustuse ja religioonipedagoogika. Religiooni ei saa õpetada.
*Neljandas peatükis avaldas ta oma arusaama [[
*Viiendas peatükis rääkis erinevatest religioonidest. Vastandas positiivseid religioone "loomulikule", mõistuse religioonile. Üldist religiooni pole olemas. [[Jeesus]]t peab mõistma, et teda uskuda, pärast seda ei ole aga Uut Testamenti üleüldse vaja. [[Kristlus]] on täiuslik religioon, kuna ta on kõigi, ka enese suhtes kriitiline.
Pärast raamatu avaldamist sai Schleiermacher tuntuks ja jätkas kirjutamist. Õpetas ka ülikoolis.
Schleiermacheriga sai [[teoloogia]] uue teadusteoreetilise aluse kui praktiline teadus; teoloogia uurib erinevaid asju ühest samast eeldusest, eesmärgiks on
*praktiline teoloogia, mis toetub ajaloolisele (kuidas olla pastor);
*ajalooline teoloogia (praegu kehtivast õpetusest ja sellest, kuidas sinna on jõutud);
|