Absolutism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad ei käi kursiivis. |
P Kirik (institutsioon) |
||
23. rida:
[[Wilhelm Roscher]] ([[1817]]–[[1894]]) on absolutismi jaganud kolmeks järguks.
*Esimene oli Roscheri järgi '''[[konfessionaalne absolutism]]''', mis oli levinud [[16. sajand]]il ja mida iseloomustas [[religioon]]i seadmine kõigest muust ettepoole. Valitseja põhjendas oma võimutäiust pelgalt [[Jumal]]a tahtega, mida ei tohtinud segada mitte miski inimese poolt loodu, sealhulgas [[Kirik (institutsioon)|kirik]], aadelkond ega muud võimustruktuurid. Selle parimaks näiteks peab ta [[Hispaania]] kuningat [[Felipe II]], kelle ajastu juhtlauseks oli: "kelle võim, selle usk" (''cuius regio, eius religio'').
*Absolutismi teine järk oli '''[[õukondlik absolutism]]''', mis domineeris 17. sajandil ja 18. sajandi algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peab ta Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (''l'Etat, c'est moi''). Riigikorda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda, Jumala tahet enam kuigivõrd ei rõhutata, pigem peetakse absolutismi lihtsalt kõige loomulikumaks ja täiuslikemaks valitsemisviisiks.
| |||