Redaktsioon: 10. mai 2018, kell 01:26 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. juuni 2018, kell 09:48 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
56. rida: [[1212]] sügisel on esmakordselt mainitud orduvendade valmisehitatud [[Sigulda kastell]]i (''de castello Sygewaldensi'') seoses liivlaste ja [[Autine]] lätlaste vastuhakuga sakslastele. Tüli tõusis sellest, et orduvennad haarasid endile maavaldusi. Võitlused käisid vahelduva eduga liivlaste [[Sattesele linnus]]e ja ordu Sigulda vahel, mida liivlased ka vahepeal piirasid. Rahutused õnnestus siiski jõu, lubaduste ja ähvardustega maha suruda. Mainitud on ka [[provintsiaalmeister Rudolf]]it (Rodolf), kes võis olla Sigulda linnuse pealik.<ref name="QP8eR" /> Pikka aega käidi Siguldast eestlaste ja lätlaste ülestõusukatseid maha surumas. Sealjuures on teada, et lossis hoiti järelevalve all vange.<ref name="Armin Tuulse 1942" /> [[1221]] vangistasid ordusulased mõned liivlaste vanemad Turaida (Toreida) linnuse all ja hoidsid neid pärast Sigulda linnuses ahelates. Oletatakse, et tegemist oli riialaste ja kaupmeeste vandenõuga ordu ja Riia piiskopi vastu.<ref name="Br6Ct" /> Teiste andmete järgi kogunesid Turaida lähedale kokku Taani kuninga vastased jõud: riialased, piiskop Albertile appitulnud Homburgi krahv Bodo koos hulga palveränduritega, liivlased ja lätlased. Ja siis tungisid neile Sigulda juures kallale taanlased (või taanlastele ustavad mõõgavennad.) ja ajasid nad laiali. Tollal käis Eestimaa ristimise ja üldse kogu Vana-Liivimaa allutamise pärast avalik vaenutegevus taanlaste ja ~~breemenlaste~~bremenlaste vahel, nii et taanlased sulgesid saksa ristisõdijatele liiklemiseks Läänemere sadamad, ning piiskop Albert oli sunnitud tunnistama end Taani kuninga alamaks. Taani kuningas Waldemar II käis sellal isiklikult igal aastal koos Lundi peapiiskopi Andreasega Liivimaa vallutamist juhtimas. Aasta hiljem sai Riia piiskop oma võimutäiuse siiski tagasi.<ref name="hH6lt" /> [[1223]] suvel võitlesid sõjateenistuse vennad Siguldast ja Võnnust eestlaste vastu [[Ümera]] jõel. Eestlased löödi põgenema.<ref name="rti6K" /> 161. rida: [[1610]]. aasta oktoobris rüüstasid Tallinnast tulnud viis lipkonda rootsi ratsa- ja jalamehi vastuseks poolakate retkele [[Koluvere]] ja [[Tallinn]]a alla [[Asti]] (Burtnieki), [[Lemsalu]] ja Sigulda ümbruses.<ref name="LczAA" /> [[1613]] oli Sigulda Püha Bartolomaeuse kirik lagunenud seisundis, ilma õpetajata, ~~80st~~ lossile kuulunud 80 talust olid vaid pooled asustatud.<ref name="Hagemeisters Geschichte, lk 168" /> [[1621]] rentis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Sigulda linnuse koos lossilääniga Liivimaa kindralkubernerile feldmarssal [[Jakob De la Gardie]]le, kes seal ka mõnda aega elas.<ref name="Rimša castle" /> 169. rida: [[1622]]. aastal püstitati linnuseterritooriumile (I eeslinnusesse) puidust eluhoone ja saun, ilmselt siis kuberneri tarbeks. II eeslinnuses olnud vana mõisasüda renditi Hermann Wackerile, see hävib Põhjasõjas.<ref name="Ordensburg Segewold" /> [[1624]] tegid rootslased revisjoni, milles märgiti, et linnus on tühi ja purustatud seisus, ning elamiskõlbulik on ainult seesama kuberneri puidust eluase.<ref name="EBIDAT" /> [[1625]] kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf [[Sigulda lossilään]]i, millesse kuulusid tollal ka Neu-Kempenhofi ja Paltemari mõisad, Rootsi riigihoidjale [[Gabriel Gustafsson Oxenstierna]]le. Reduktsiooniga võttis riik valdused jälle tagasi.<ref name="Hagemeisters Geschichte, lk 169" /> Lossilääni omandis oli varem ka ''Nandelstädtshof'' (enne ''Kunal'' – võimalik väike vasallilinnus), mille juurde kuulusid ka Sigulda aleviku põllumaad ja mis [[1579]] oli välja läänistatud George Lowle. Rootsi aja lõpul liideti see [[Sigulda mõis]]aga.

Sigulda ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel