Redaktsioon: 13. märts 2018, kell 21:30 redigeeri Neferer (arutelu \| kaastöö) 652 muudatust →‎Ajalugu: teksti täiendus. Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. juuni 2018, kell 04:19 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
29. rida: '''Jõhvi Mihkli kirik''' on [[kindluskirik]] [[Ida-Virumaa]]l [[Jõhvi]]s, mis on pühendatud peaingel [[Miikael]]ile. Kirikus tegutseb [[EELK]] [[Jõhvi Mihkli kogudus]]. Jõhvi kirikul oli abikirik [[Pühajõe kirik\|Pühajõel]], mis [[1654]]. aastal eraldati koos [[Iisaku kihelkond\|Iisaku kihelkonnaga]] iseseisvaks [[kihelkond\|kihelkonnaks]]. [[1744]]. aastal liideti Pühajõe ja [[Tudulinna vana kirik\|Tudulinna kirik]] taas Jõhvi kiriku abikirikuteks. [[1867]]. aastal eraldati Iisaku lõplikult iseseisvaks kogukonnaks. ==Ajalugu== Jõhvi (saksa keeles ''Jewe'') Mihkli kirikut, mis asus [[Taube]]de suguvõsa maadel, on esmakordselt mainitud seoses venelaste rüüsteretkedega [[1364]]. aastal, seega rajati see arvatavasti [[14. sajand]]i keskpaigas. Kirik oli ehitatud [[kindluskirik]]una ja ümbritsetud [[vallikraav]]iga<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&mtab=coordination&id=13866 Mälestised • 13866 Jõhvi kirik vallikraaviga, 14.-16. saj.]</ref>. Jõhvi Mihkli kirik on suurim ühelööviline kirik [[Eesti]]s (sisemõõtmed 35,15×13,85 m, pindala 485 m²). Algselt oli see võlvimata nelinurkne kaitseehitis, mille kitsad aknad paiknesid kindlusarhitektuurile iseloomulikult kõrgel ja hoonel oli vaid üks, lääneküljele avanev sissepääs. [[16. sajand]]i esimesel poolel ehitati kirik põhjalikult ümber tulirelvadele, läänefassaadi keskele ehitati veidi eenduv sale 8-korruseline torn ja kogu hoone võlviti ühelööviliseks nelja võlvikuga pikihooneks ning juurde ehitati püssirohukelder. Jõhvi Mihkli kiriku sisustusest on ~~väärtuslikeimad~~väärtuslikemad [[17. sajand]]i hõbedane armulauakarikas, [[1728]]. aastal [[Johann Rabe]] valmistatud [[barokk]]-kantsel ja [[võidukaar]]e grupp. Kirik on mitmel korral sõdades kannatada saanud, [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] algul [[1558]]. aastal kui [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ajal [[1703]]. aastal. Peale seda sai kirik endale barokse tornikiivri (paigaldati [[1728]]. aastal). Praegune [[neogooti stiil\|neogooti]] kiivrikuju pärineb [[1875]]. aastast (hävis Jõhvi linna tulekahjus 3.augustil 1943. aastal ja taastati [[1984]]. aastal). 54. rida: ==Välislingid== {{kultuurimälestis\|ID=13866}} [http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=5765 Peeter Lilleväli. Arheoloogid otsivad Jõhvi kiriku kaitserajatiste jälgi. Põhjarannik, 12. juuli 2007] ==~~Pildimaterjal~~Pilte== <gallery> Image:Jõhvi church1.jpg\|

Jõhvi kirik: erinevus redaktsioonide vahel