Edmond Audran: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2018|kuu=märts}}{{Keeletoimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2018|kuu=märts}}
'''Edmond (Achille) Audran''' ([[12. aprill]] [[1840]] [[Lyon]][[17. august]] [[1901]] [[Tierceville]]). Prantsuseoli prantsuse helilooja., Prantsuseüks prantsuse operetikoolkonna üks alusepanijatestalusepanijaid. Operetid paistsid silma meloodilisuse ja rütmilise varieerumise poolest.
[[Fail:Edmond Audran.jpg|pisi|Edmond Audran ca(u 1890)]]
 
== Õpingud ==
Õppis Pariisi ''École Niedermeyeris'' Jules-Laurent Duparto juures. Võitis 1859. aastal kompositsioonivõistlusel esimese auhinna. Asus 1861 elama Marseille’sseMarseille'sse, kus tema isa, ''Opéra-Comique''’i<nowiki/>'i endine tenor Marius-Pierre Audran sai konservatooriumis lauluõpetaja koha. Töötas St. Josephi kirikus organistina ja kirjutas vaimulikku muusikat. Komponeeris [[Giacomo Meyerbeer]]<nowiki/>i matusteks leinamarsi ningja mõned laulud provensaaliprovansi dilaektidialektis tekstile.
 
== Operetilooming ==
1862. aastal kirjutas [[Eugèn Scribe]]’i'i vodevilli tekstile koomilise ooperi L’ours"L'ours et le pacha" ("Karu ja paša"), kuid see jäi erilise tähelepanuta, nagu ka järgmised kaks Marseille’Marseille' teatrile loodud 1-vaatuselist koomilist ooperit. 1866 katsetas operetiga "Le petit poucet" ("Väike pöialpoiss"), mis samuti ei äratanud erilist tähelepanu. Läbimurdeks kujunes 1877 loodud operett "Le grande mogol" ("Suurmogul"). Sai seejärel Pariisi ''Bouffes-Parisiens''’Parisiensi impressaariolt Louis Cantinilt kutse tulla sellesse teatrisse komponistiks. "Les noces d’Olivette d'Olivette" ("Olivette'i pulmad") ja paljudes Euroopa teatrites esitatud "La mascotte" ("Maskott") olid juba väga edukad operetid ja tõid talle rahvusvahelise tuntuse. Eriti meeldisidmenukad olid tema teosed Inglismaal. Kujunes Pariisis ''Charles Lecocqi'' peamiseks konkurendiks ja Offenbachi operetitraditsioonide jätkajaks. 1886 komponeeritud "La cigale et la fourmi" ("Rohutirts ja sipelgas") ingliskeelne versioon "The Cicada" püsis Londoni ''Strand''Strandi teatri repertuaaris üle aasta. Suurt rahvusvahelist edu tõid ka "Miss Helyett" ja eriti "La poupée" ("Nukk").
 
Viimastel eluaastatel kannatas psüühikahäirete all, mistõttu tõmbus tagasi Pariisi ühiskondlikust elust.
 
Kirjutas 36 operetti, koomilist ooperit ja vodevilli ning ühe edutu tõsise ooperi ("Photis").
 
Eestis on lavastatud "La poupèe" kui "Nukuke" 1915 ja 1920 Estonias ning 1922 Vanemuises. "La mascotte" kui "Õnneingel" 1914 Estonias.
[[Fail:La-cigale-1890.jpg|pisi|La Cigale kavaleht 1890]]
 
== Peamised teosed (esmaesitatud Pariisis, kui pole teisiti märgitud) ==
* L’ours et le pacha (Marseille, 1862),
L’ours et le pacha (Marseille, 1862), La chercheuse d’esprit (Marseilles, 1866), Le petit poucet (Marseille, 1868), Le gran¬de mogol (Marseille, 1877), La Saint-Valentin (1878), Les noces d’Olivette (1879), La mascotte (1880), Der Glückengel (1880), Gillette de Narbonne (1882), Les pommes d’or (1883), La dormeuse éxeillée (1883), Pervenche (1885), Serment d’amour (1886), Indiana (London, 1886), La cigale et la fourmi (1887), Le puits qui parle (1888), La petite fronde (1888), La fille de Cacolet (1889), Miss Helyette (1890), Article de Paris (1892), Sain¬te Freya (1892), Madame Suzette (1893), La duchesse de Ferrare (1895), Photis (ooper, Genf, 1896), La poupée (1896), Monsieur Lohengrin (1896), Les petites femmes (1897), Le sœurs Gaudichard (1899), Le curé Vincent (1901).
* La chercheuse d’esprit (Marseilles, 1866),
* Le petit poucet (Marseille, 1868),
* Le grande mogol (Marseille, 1877),
* La Saint-Valentin (1878),
* Les noces d’Olivette (1879),
* La mascotte (1880),
* Der Glückengel (1880),
* Gillette de Narbonne (1882),
* Les pommes d’or (1883),
* La dormeuse éxeillée (1883),
* Pervenche (1885),
* Serment d’amour (1886),
* Indiana (London, 1886),
* La cigale et la fourmi (1887),
* Le puits qui parle (1888),
* La petite fronde (1888),
* La fille de Cacolet (1889),
* Miss Helyette (1890),
* Article de Paris (1892),
* Sainte Freya (1892),
* Madame Suzette (1893),
* La duchesse de Ferrare (1895),
* Photis (ooper, Genf, 1896),
* La poupée (1896),
* Monsieur Lohengrin (1896),
* Les petites femmes (1897),
* Le sœurs Gaudichard (1899),
* Le curé Vincent (1901).