Lev Trotski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Miacek (arutelu | kaastöö)
Miacek (arutelu | kaastöö)
→‎Sissejuhatus: kõik õige, aga allikat on ka vaja
22. rida:
[[Nõukogude Liit|Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu]] algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, [[Punaarmee]] rajaja. Pärast [[Lenin]]i surma ([[1924]]) alanud võimuvõitluses tõrjus [[Jossif Stalin|Stalin]] Trotski partei juhtkonnast välja. Trotski pagendati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] ning hiljem tapeti Nõukogude [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|julgeolekuorganite]] agendi poolt [[Mehhiko]]s, kus ta organiseeris poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida [[NSV Liit]]u ja kommunistlikku liikumist.
 
''Trotski oli ilmselgelt [[Marksism|marksist]], tema nõudis puhtakujulist marksistlikku [[sotsialism]]i, st kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas [[Karl Marx|Marxi]] "[[Kommunistliku partei manifest]]is": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse – käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku [[orjus]]t: teie hakkate tööle, mina aga juhin.''
 
{{Tsitaat|''Trotski nõudis rahva täielikku orjastamist tööarmeedes. Vahe [[Sunnismaisus|sunnismaise]] teoorjusega seisnes vaid selles, et talupoeg töötas osa ajast mõisniku, osa aga enese heaks. Kuid marksistlikes-trotskistlikes tööarmeedes kavandati ainult käskija kasuks töötamist. Teoori võis end mõisniku käest vabaks osta, kuid trotskistid püüdsid säärast võimalust vältida, nad tahtsid täielikult kaotada [[eraomand]]i ja [[raha]].''|[[Viktor Suvorov]], Puhastus, Tallinn 2000, lk 112–113.|}}
 
 
==Lapsepõlv ja noorpõlv==