Eksport: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
19. rida:
 
Otsene eksportimine erineb kaudsest:
* [[Tootjatootja]]l on võimalus ise turgu valida;
* tootja teostab ise eksportimist, mitte selleks volitatud organisatsioon;
* tootja ekspordiosakond vastutab turustustegevuse ja dokumentide vormistamise eest.
25. rida:
Otsese eksportimise eelised võrreldes kaudsega:
* suurem müügikogus ja [[kasum]];
* tugevam kontroll rahvusvahelise turunduse [[plaan]]ide koostamise (turustus, hind, reklaam, teenindus jne.) ja täitmise üle;
* kiirem ja kvaliteetsem tagasiside;
* suurem turunduslik rõhuasetus toote omapärale;
* parem võimalus kasutada tootja kaubamärke, [[patent]]e ja muid mittemateriaalseid väärtusi;
* rikkalikum rahvusvahelise turunduse kogemustepagaskogemuste pagas.
 
Üldiselt leitakse, et suurematele turgudele on kasulikum ise eksportida, kuna õige juhtimisega kaetakse ekspordiosakonna loomise ja tegutsemise kulud ja saadakse tulu. Kui tulevast tarbijat on lihtne määratleda ning nendeni ka lihtne jõuda, siis peaks otsene eksport olema edukas. Otsese eksportimise nõrgaks küljeks on tunduvalt suurem risk, kuna kõik kulud ja kogu vastutus on tootja kanda.<ref> [http://www.exportea.com/en/useful/methods-of-exporting Ekspordi meetodid] (vaadatud 28.04.14)</ref>
52. rida:
* ekspordifirmast sõltumine.
 
Enamasti eksporditakse kodumaise ekspordifirma abil kaugemale turule, mida hästi ei tunta või soovimataei soovita sinna ise minna. <ref>Toomas Karm. Rahvusvaheline turundus õppematerjal (vaadatud 25.04.14)</ref>
<ref>Toomas Karm. Rahvusvaheline turundus õppematerjal (vaadatud 25.04.14)</ref>
 
==Suurimad ekspordiriigid==
61. rida ⟶ 60. rida:
{| class="wikitable"
|-
! KOHTKoht !! RIIKRiik !! EKSPORDIEksporditulu<br/> TULUUSA dollarites
|-
| 1. || Hiina || $2, 057, 000, 000, 000
|-
| 2. || Ameerika Ühendriigid || $1, 564, 000, 000, 000
|-
| 3. || Saksamaa || $1, 460, 000, 000, 000
|-
| 4. || Jaapan || $773, 900, 000, 000
|-
| 5. || Prantsusmaa || $567, 100, 000, 000
|-
| 6. || Lõuna-Korea || $552, 600, 000, 000
|-
| 7. || Holland || $538, 500, 000, 000
|-
| 8. || Venemaa || $529, 600, 000, 000
|-
| 9. || Itaalia || $478, 900, 000, 000
|-
| 10. || Suurbritannia || $474, 600, 000, 000
|}
 
 
==Eksport Eestis==
{{vaata|Eesti eksport}}
Aastal 2012 kasvas [[Eesti]]s kaupade ja [[teenus]]te eksport võrreldes eelnenud aastaga 7,7%. Ekspordi kogumaht oli 15,7 miljardit [[euro]]t. Kaupade eksport kasvas 4,5% ja kaupu eksporditi 12,6 miljardi euro eest. Võrreldes aastaga 2011, kasvas 14,5% võrra põllumajandussaaduste ja [[toidukaup]]ade eksport, samuti 14,5% võrra [[keemia]] ning [[keemiatoode]]te väljavedu ning 9,9% plasti- ja kummitoodete eksport. Enim, ehk 9,1%, vähenes [[mineraaltoode]]te väljavedu. 29% koguekspordist võtsid [[masin]]ad ja seadmed, 15% mineraalsed tooted ning 9% [[põllumajandussaadus]]ed ja toidukaubad. Täheldatud on kõrge lisandväärtusega sektorite, nagu masinad ja seadmed ning keemiatooted, suuremat konkurentsivõimet. Eesti ekspordi osatähtsus maailma kaubanduses on viimastel aastatel jäänud 0, 08 ja 0, 09% kanti. Aastaks 2015 on Eesti eesmärgiks suurendada ekspordi osatähtsust maailmas 0,1%-ni ja aastaks 2020 0,11%-ni. <ref>[http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020/eesti-2020-eesmargid/Konkurentsivoimeline-ettevotluskeskkond-eesti-2020/eesti-ekspordi-osatahtsus-maailma-kaubanduses Eesti ekspordi osatähtsus ] (vaadatud 28.04.14)</ref>
 
==Vaata ka==