Erinevus lehekülje "Bruno Tomberg" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 217 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P
'''Bruno Tomberg''' (sündinud [[29.märtsil märts]]il [[1925,]] Pärnus[[Pärnu]]s) on eesti sisearhitekt, [[disainer]], üks Eesti disainihariduse rajajaid, [[Eesti Kunstiakadeemia]] emeriitprofessor. Bruno Tomberg on eesti disaini nurgakivi, kelleTombergi algatusel on sündinud mitmed olulised ettevõtmised eesti disaini ajaloos. Hariduselt on ta küll sisearhitekt, kuid on teinud ka nahkehistöid,  ajakirjade ja kataloogide kujundusi, kavandanud moekaid abstraktse ilmega vaipu, valmistanud uhket eritellimusmööblit ning tööstusele sobilikke vormilahendusi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Karin Paulus|pealkiri=Eesti disaini ja reklaami 100 aastat|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=20, 21, 113, 164}}</ref> On olnud aastakümned moodsa disaini keskseid eeskõnelejaid.
 
== Haridus- ja töökäik ==
 
Tomberg sündis Pärnus, tema isa töötas kütjana kaugesõidulaevas, hiljem kaubandustöötajana ning ema oli elukutselt trükiööline. 1929. aastal siirdus perekond elama Tallinnasse. Aastal 1944, pealepärast [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Tallinna 10. keskkoolkeskkooli]]<nowiki/>i lõpetamist, asus Tomberg tööle joonestaja-konstruktorina ning alustas õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal. Järgmisel, 1945. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Tarbekunstiinstituuti mööbli- ja ruumikujunduse erialale, kus õppis meistrite [[Edgar Johan Kuusik|KuusikKuusiku]]<nowiki/>u ja [[Edgar Velbri|Velbri]] käe all. 1949. aastal usaldas Kuusik Tombergile kateedri assistendi ametikoha. Peamiseks ülesandeks sel kohal oli projektigraafika juhendamine ja üleinstituudilistel kursustel üldkompositsiooni loengute-õppuste assisteerimine. 1950. aastal lõpetas Tomberg ruumikujunduse eriala ([https://www.muis.ee/museaalview/2631975 Pilt lõpeatmiseltlõpetamiselt]) ning temata suunamisjärgsekssuunati töökohaks aastatel 1950-1951 saitööle V. Kingissepa nim.nimelisse Paberi- ja TselluloosikombinaatTselluloosikombinaati, kuhu ta jäi aastateks 1950–1951.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bruno Tomberg|pealkiri=Bruno Tomberg - disainer. Kataloog|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> PealePärast ruumikujunduse kateedri ajutist sulgemist töötas Tomberg aastatel 1956-19641956–1964 kunstifondi kombinaadis  ARS kujundustööde ateljees, kus peamiseks ülesandeks oli interjööri kujundamine. Ruumikujunduse kateedri taasatamisetaasasutamise järel 1964. aastal naasis Tomberg õppetööleõppejõutööle, hakates peamiselt juhendama diplomitöid. Kokku juhendas ta 62 diplomitööd.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=EKA emeriitprofessorite looming|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
Taasavatud kateedri õppekava kaasajastati ja õpetuses hakati kunstilise väljenduslikkuse kõrval rõhutama plaanilist loogikat ja otstarbekohasust. Kui uurida üliõpilastöid, siis kõige julgemat ning erialaselt ülimat professionaalset lähenemist esindavad 1960. ja 1970. aastate lõpetajate ehk Tombergi, Tamme, [[Vello Asi|Asi]] ja [[Leila Pärtelpoeg|Pärtelpoja]]  õppejõuks olemise ajal valminud teosed.
 
 
Taasavatud kateedri õppekava kaasajastati ja õpetuses hakati kunstilise väljenduslikkuse kõrval rõhutama plaanilist loogikat ja otstarbekohasust. Kui uurida üliõpilastöid, siis kõige julgemat ning erialaselt ülimat professionaalset lähenemist esindavad 1960. ja 1970. aastate lõpetajate ehk Tombergi, Tamme, [[Vello Asi|Asi]] ja [[Leila Pärtelpoeg|Pärtelpoja]]  õppejõuks olemise ajal valminud teosed.
 
Sisearhitektuuri kateedris nähti andekat ja intelligentset Tombergi kui [[Edgar Velbri]] mantlipärijat, kuid juba siis tundis ta tugevat tõmmet disaini poole.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=100 aastat kunstiharidust Tallinnas (artikkel: ''Disaini kateedri algus. Immitsev utoopia'' Virve Sarapik)|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
=== Disaini kateederDisainikateeder ===
 
1966. aastal loodi tema initsiatiivil ERKI juurde tööstuskunsti eriala ja hakati professionaalsel tasemel koolitama disainereid. Juba samal aastal alustasid esimesed üliõpilased tööstuskunsti erialal. Kasutati mööbli- ja ruumikujunduse kateedri ruume ning struktuurselt kuuluti arhitektuuriteaduskonda. Leiti, et just ruumikujunduse kateedri senine kogemus sobis uue eriala asutamiseks.
 
1969. Aastalaastal koliti iseseisva kateedrina ruumikujunduse kateedri tiiva alt eraldi ning järgnevate aastate jooksul vahetati veel korduvalt ruume.
 
Eriala õppe ja keskme moodustas Tombergi välja töötatud arhitektoonika programm. See rajanes 20. sajandi varase modernismi praktikute ja teoreetikute meetodeil. Harjutused algasid joone ja pinna vahekordade uurimisest ning liikusid edasi keeruliste ruumiliste struktuuride loomiseni. Omal ajal kuulsad kooliülesanded tegelesid näiteks hollandi neoplastitsistide (Mondriani ja Rietveldi) metoodika järgimisega. Redutseeritud tegelikkus pidi väljenduma kolme põhivärvi - punase, sinise, kollase - ja musta joone kombineerimisel 50x50 cm suurusel ruudul.<ref name=":1" /> Järgmine etapp viis valitud valitud kombinatsiooni arendamiseni 50 cm küljepikkusega kuubil. Lisandusid erisugused projekteerimisülesanded, kunstiained, tehnilised distsipliinid, humanitaar- ningja reaalained.<ref name=":0" />
 
Kunstide süntees, erialaülesus, teooria ja praktika liit olid need põhimõtted, mida Tomberg respekteeris.
Kateedri üldine ideoloogia oli lahendada disaini abil sotsiaalseid probleeme, täiustada tehiskeskkonda, põhimõttelist loobumist traditsioonilistest lahendustest ja suunatus tulevikku<ref name=":1" />. Tomberg kutsus üles disaini mõistmisel mitte sulguma kitsalt erialalisse tööstusliku esemetootmisega piirduvasse ummikusse, vaid kujutlema, et disain väljendab mõtte- ja elulaadi. Ta mõistis väga hästi, et nõukogudeaegne suurtootmine ei vaja enam lihtsalt tarbekunstnikke, vaid kompaktsemat lähenemist pakkuvai tegijaid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Paulus|pealkiri=Tootedisain Asjad minu elus|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=28, 135}}</ref>
 
1982. aastal taandus Bruno Tomberg tööstuskunsti kateedri juhataja kohalt, ent 1988-19931988–1993 oli Tomberg taas juhataja kohal, osakond oli ümber nimetatud disainiosakonnaks.
 
Kõigi tööaastate vältel andis ta ka loenguid ning juhendas projekteerimist esimesest kuuenda kursuseni. Samuti juendas tootmispraktikaid, maalimist ning tööülesandeid arhitektoonikas, lugedes lisaks värvusteooriat.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=EKA emeriitprofessorite looming|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
== Sotsiaalse disaini idee ==
 
Tomberg nägi, et disain peaks olema sotsiaalne, tegelema globaalsete probleemidega nagu saastatus, lõhe kolmanda ja arenenud riikide vahel jms. Üks tema juhtpõhimõtteid oli disaineri vastutus, n-ö  eetiline kreedo. See, millega disainiüliõpilasi algusest peale laeti, oli ühelt poolt rahulolematus kehtivate lahendustega, vajadus sekkuda, ning teisalt eneseusk ja teadmine, et disaini abil on võimalik sotsiaalseid probleeme lahendada.
 
Disainikoolidest oli peamine eeskuju [[Bauhaus]]: köitis nii selle õpetamissüsteem kui ka taustaideestik.
Tombergi radikaalne disainimudel soovis hõlmata unikaaldisaini ja kunsti, tuues uuenemise ka nendele tasanditele.
 
Bruno Tombergi fenomen õpetamisel tugines tema isiku mõjukusele: tema seisukohtade tõsidus oli selge. Disainikateedri maine, disainitudengite üle instituudi tuntud enesehinnang põhines väga tugevalt kirel ja laial haardel, mida Tomberg esindas. Tombergi kirjutistes on kõigis selge sotsiaalne sõnum. See täpsustus ja teravdus aasta -aastalt, praktika ja lugemuse laienemise toel, kuid hool inimese elukeskkonna pärast, sotsiaalne vastutustunne oli seal alati peidus.
 
Kui kunagi 1983. aasta paiku projektitunnis Bruno Tombergilt küsiti, miks tuleb tudengeil päevast päeva tegeleda probleemide ja esemetega, mida mida nõukogude impeerium iialgi ei vaja, vastas ta: ’’Kallid noored, meie oma kehadega täidame jätkuvalt seda auku, mis võiks tulevastele põlvedele paista ületamatu kuristikuna, kui meie seda siin ja praegu ei teeks.’’<ref name=":1" />
 
<ref name=":1" />
 
== Ruum ja vorm ==
 
1969. aastal Bruno Tombergi algatatud näitustesari <nowiki>''"Ruum ja vorm''</nowiki>" oli Nõukogude Eestis midagi erakordset. Väljapanekutel puudus kommertslik eesmärk ning nõnda tegelesid disainerid näitusel vaba vormimängu ja eksperimentaalsete keskkondade loomisega. 1970. aastate väljapanekutel esitati esimesi plastist mööblitükke, itaaliapäraseid artistlikke funktsioonilt otsingulisi vorme ja publikut jahmatanud noortepärast popesteetikat, mida suurtootmised väga vaevaliselt alles 1980. aastateks üle võtsid. Autoritest paistsid silma sellised sisearhitektuuri taustaga tegelased nagu [[Virve Aunre]], [[Maile Grünberg]], H[[Helle Gans|elle Gans]], [[Juta Lember]].<ref name=":0" />
 
== Looming ==
=== Interjöörid ===
 
* 1950-19511950–1951 Türgi kirjaniku Nazim Hikmeti korteri sisustus ( riiklik kingitus; koostöö [[Edgar Velbri]]<nowiki/>gag<nowiki/>a)
* 1957 [[Kuku klubi|KuKu klubi]] interjöör
* 1958 [[Palace|hotelli Palace]] interjöör
* 1958 Viljandi hotelli interjöör
* 1958 Tallinna Moemaja interjöörid
* 1958 Pärnu sanatooriumi interjöör
* 1961 NSVLNSV Liidu Kunstifondi müügisaali projekt Moskvas, Kutuzovi prospektil
* 1964 Pärnu sanatooriumi Estonia interjöörid
* 1965 Üleliidulise ühingu Teadus esindusruumide sisustusprojekt Moskvas
 
=== Näituse kujundusedNäitusekujundused ===
 
* 1950-19511950–1951 Üleliidulise põllumajandusnäituse ENSVEesti NSV paviljoni sisekujundus Moskvas (koostöös: [[Maria Oselein]], [[Maimu Plees]], [[Linda Ratasepp]])
* 1959 Vabariikliku tarbekunstinäituse kujundamine Tallinnas
* 1960 Eesti tarbekunsti näitus Helsinki Taidehallis
* 1961 ENSVEesti NSV kunstinäituse kujundus üleliidulisel kunstinäitusel Moskvas Maneežis
* 1961 Näituse <nowiki>''"Mööbel ja majatarbed''</nowiki>" kujundus Tallinnas Näituseväljaku paviljonis
* 1962 Adamson-Ericu loomingu näituse kujundus Tallinna Kunstihoones
* 1963 ENSVEesti NSV Rahvamajanduse Saavutuste näitus Moskvas (üldkujundus)
* 1964 Eesti tarbekunsti näitus Leningradis
* 1965 ENSVEesti NSV kunstinäitus Moskvas (koostöös: [[Taevo Gans]], [[Mait Summatavet]])<ref>{{Raamatuviide|autor=Kai Lobjakas|pealkiri=Kunsti ja tööstuse vahel. Kunsttoodete Kombinaat|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
* 1966 ENSVEesti NSV tarbekunstinäituse kujundus Tšehhoslovakkias, Prahas
* 1972 näituse <nowiki>''"Ruum ja vorm 2''</nowiki>" üldkujundus
* 1977 prof. J. Varese skulptuurinäituse kujundus
* 1978 Mall Tombergi isiknäituse kujundamine
* 1981 Näituse <nowiki>''"ERKIDISAIN'81''</nowiki>" kujundus
* 1984 <nowiki>''"Eesti rahvakunst''</nowiki>" Tallinna Kunstihoones
 
=== Mööbel ===
 
* 1956 Unikaalmööbli komplekt - 7 eset Tallinna Õpetajate Majja (eksponeeriti ENSVEesti NSV Kunstidekaadi näitusel Moskvas)
* 1957 Intarsiatehnikas dekoratiivkapp <nowiki>''</nowiki>1917-1957<nowiki>''</nowiki>"1917–1957" (omistatisai ENSVEesti NSV Kultuuriministeeriumi aukiriaukirja)
 
* 1957 Intarsiatehnikas dekoratiivkapp <nowiki>''</nowiki>1917-1957<nowiki>''</nowiki> (omistati ENSV Kultuuriministeeriumi aukiri)
* 1957 Estonia kontsertsaali tooli projekteerimine
* 1958 Intarsiatehnikas dekoratiivkapp teemal <nowiki>''</nowiki>"Kalevipoja sõit sädemete saarel<nowiki>''</nowiki>" (riigi kingitus Valgevene NSV-le)
* 1960 Järid (seeriatoodang)
* 1960 Lastemööbli komplekt (esponeeritieksponeeriti näitusel <nowiki>''"Kunst ja olme''</nowiki>" Moskvas)
* 1965 Väikemööbel seeriatoodangust <nowiki>''"Male''</nowiki>"
* 1986 Dekoratiivkapp marketriitehnikas <nowiki>''"Kogujale''</nowiki>"
 
=== Objektid ===
Alates aastast 2006 antakse välja disainiauhinda Bruno, mis on nime saanud Bruno Tombergi järgi.<ref name=":0" />
 
== IsiknäitusedIsikunäitused ==
 
* <nowiki>''1925. 1945. 1995''</nowiki> Tarbekunstimuuseumis. 1995
*2005 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4601}}</ref>
 
== LiikmelisusLiikmesus ==
 
* 1953 ENKunstnike Liidu liige - loovkunstnik
* 1957-19641957–1964 ENKL juhatuse liige
* 1959-19621959–1962 ENKLloomingulise sektori juhataja
 
==Isiklikku==
100 774

muudatust