Johann Calvin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ei vasta tõele, teisitimõtlejad pigem tõrjuti linnast välja. Genfis läks teisitimõtljejatega oluliselt leebemalt, kui mõnes teises reformaatlikus linnas. |
PResümee puudub |
||
2. rida:
'''Johann Calvin''' (teised nimekujud: Jean Calvin, Jean Cauvin, [[10. juuli]] [[1509]] – [[27. mai]] [[1564]]) oli prantsuse [[reformatsioon|usureformaator]], kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama [[kalvinism]]iks.
Calvin sündis [[1509]] Põhja-Prantsusmaal [[Noyon]]is. Ta õppis [[Pariisi]], [[Orleans]]i ja [[Brugge]] ülikoolis; temast sai [[Erasmus Rotterdamist|Erasmuse]] ja [[humanism]]i austaja. Ka ta ise avaldas [[1532]].
Sedamaid pühendus ta teoloogia õppimisele. [[1533]].
Calvin asus elama [[Basel]]isse, et tegeleda uurimistöö ja kirjutamisega. Suveks [[1535]] valmis
[[1536]]. aastal sattus ta kohaliku sõja tõttu Genfi. [[Genf]] oli osalt poliitilistel põhjustel võtnud vastu [[reformatsioon]]i. Calvinil oli plaanis sinna linna jääda küll vaid üheks ööks, kuid tema juurde tulnud Genfi reformaatorite juht [[Farel]] õhutas teda sinna jäämagi.
Calvin teenis Genfis aastatel [[1536]]–[[1538]]. Kuid tüli koguduse juhtimise üle tõi kaasa Calvini pagendamise; ta tõmbus tagasi Baselisse
[[Pilt:John Calvin's handwriting 01.jpg|thumb|Calvini kiri Inglise kuningas [[Edward VI]]-le
Calvin oli kiriku ajaloo üks viljakamaid autoreid. Samas oli ta ka rahvusvahelise reformeeritud kirikute võrgustiku tähtsaim juht. Tema kirjadest on koostatud pakse köiteid, nende saajate nimekiri näeks välja nagu reformatsiooniaegse Euroopa "Kes on kes?".
Calvin kirjutas ka palju poleemilisi traktaate, millest mõnigi oli suunatud [[anabaptistid]]e vastu.
23. rida:
Calvini tuntuim teos on "Ristiusu õpetus", mis ilmus juba Calvini eluajal nelja olulise väljaandena.
Esimene oli taskuraamatu formaadis ja ilmus [[1536]], sisaldades 6 peatükki, millest 4 esimest järgisid Lutheri [[katekismus]]e mudelit. [[1559]] avaldati lõplik väljaanne, mis oli esimesest ligi viis korda mahukam. Kõrvuti ladinakeelsete väljaannetega ilmusid ka prantsuskeelsed tõlked, mis olid
Prantsuskeelseid väljaandeid peetakse oluliseks prantsuse keele ajaloolise arengu seisukohalt, sest varem polnud prantsuse keeles ühtki nii kaalukat teost ilmunud.
|