Redaktsioon: 4. juuli 2017, kell 13:40 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust P valisema > valitsema Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. mai 2018, kell 10:27 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Purjelaev Uuem muudatus →
82. rida: * '''Enheelid''' kontrollisid suuremat osa Lõuna-Illüüriast ning olid oma vägevuse tipul 8. ja 7. sajandil eKr. Nad rajasid esimesena illüürlastest riigi või õigemini hõimuriigi ([[Ohridi järv]]e ümber Albaanias). Enheelid sõdisid ümbruskonna kreeklastega. Herodotose järgi paistab, et just nemad ründasid [[Apollon]]i templit [[Delfi]]s. * Meresõitjaid '''liburne''' nimetati Aadria mere peremeesteks. Nad elasid kunagi Põhja-Horvaatia rannikul ning ümberkaudsetel saartel. Hiljem võtsid roomlased kasutusele nende kiired [[~~Purjekas\|purjelaevad~~purjelaev]]ad ning nimetasid need [[Liburn (antiiklaev)\|liburnide]] järgi. Kõige varajasem konflikt kreeklaste ja illüürlaste vahel leidis Straboni teatel aset siis, kui [[Korintos\|korintlasel]] [[Hersikrates]]el õnnestus liburnid Kérkyra saarelt välja ajada. Liburnide ühiskond võis olla matriarhaalne. Kreeka meremehe [[Skylax]]i teatel domineerisid liburnide juures naised. Neil oli seksuaalne vabadus igaühe suhtes, kes neile meeldis. [[Varro]] kinnitab seda liburnide vallaliste naiste kohta. * '''Taulantid''' elasid tänapäeva Kesk-Albaanias. Nad olid võõrvõimuvastase vastupanu juhid. [[Thukydides]]e teatel olid taulantid segatud [[Peloponnesose sõda\|Peloponnesose sõjale]] eelnenud sündmustesse: nad vallutasid kreeklastelt Epidamnose linna (praegune Durrës). [[Arrhianos]]e teatel panid nad 335 eKr vastu Aleksander Suure võimule Illüürias. Rooma-Illüüria sõdade ajal olid taulantid üllataval kombel roomlaste poolel.

Illüürlased: erinevus redaktsioonide vahel