Thomas Becket: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
Thomas Becket sündis erinevate allikate kohaselt 21. detsembril 1119/1120 [[Cheapside]]’is Londonis. Thomase vanemateks olid Gilbert ja Matilda Becket. Gilberti isa oli pärit Põhja-[[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[Normandia]] maakonnast, arvatavasti [[Thierville'i]] linna lähikonnast. Matilda esivanemad olid samuti Normandia maakonnast pärit, tõenäoliselt [[Caen|Caeni]] linnast.<ref>Barlow, Lk 11–12 </ref> Gilbert alustas oma iseseisvat elu kaupmehena mõningate allikate kohaselt tekstiiliga kaubeldes. 1120. aastaks oli Gilbert Prantsusmaalt kolinud Londonisse. Seal elades sai temast kinnisvaraomanik, kes elatas end renditulust. Samuti on täheldatud, et ta oli [[Surrey]] linnas šerif. Thomase isa on maetud vanasse [[Püha Pauli katedraal|Püha Pauli katedraali]] Londonis.<ref>Barlow, 12–18</ref>
 
10-aastaselt saadeti Becket Lõuna-Inglismaal Surrey krahvkonnas asuvasse [[Mertoni Mõisakoolimõisakool|Mertoni mõisakooli]]. GümnaasiumisseGümnaasiumi tuli ta Londonisse, täpsemalt õppis ta Püha Pauli katedraali all, kus õpetati grammatikat, retoorikat, geomeetriat, aritmeetikat, muusikat ja astronoomiat.<ref>Barlow, Lk 20</ref>
 
Pärast enesetäiendamist erinevatesmitmes koolideskoolis tabas Becketit tagasilöök: tema isa oli sattunud rahalistesse raskustesse, mille tõttu pidi ta raha teenimiseks tööle minema. Tänu sugulastele leidis Becket tööd majahoidjana [[Theobald of Bec|Theobald of Beci]], Canterbury peapiiskopi juures.<ref>Barlow, Lk 22-3</ref>
 
20-aastaselt õppis Becket Pariisi ülikoolis. Pärast lõpetamist suundus ta tagasi kodumaale, et töötada taas Theobaldi teenistuses. Inglismaale jõudis ta 1141. aasta detsembris. Kuna Thomas oli väga korrektne, sai ta hiilgavalt hakkama iga talle antud keerulise ülesandega. Olles oma isandale üles näidanud äärmiselt suurt truudust, mõistis Theobald, et Thomases on palju arengupotentsiaali. Seega otsustas Theobald saata Becketi end õigusteaduse valdkonnas täiendama [[Auxerre]]’i ja [[Bologna|Bolognasse]].<ref>Barlow, Lk 24-5</ref>
41. rida:
Tegu vapustas kogu kristlikku maailma, kaasa arvatud Henry II-t ennast. [[Lisieux]]' piiskop [[piiskop Arnulf|Arnulf]], kes oli Henry II hea sõber, on öelnud, et kuningas lukustas ennast Becketi surmast teada saamise järel kolmeks päevaks suletud ukse taha. Henry kahetses juhtumit meeletult: tema jaoks oli Becket olnud sõber, mitte alam, kes pidi käske täitma. 1171. aasta juulis võttis kuningas ette tee Canterburysse, kus pidas avaliku kahetsustseremoonia.<ref>Raudkivi, Lk 98</ref> Samuti lasi Henry II ennast Becketi haua ees põlvitades piitsadega nuhelda.<ref>{{Raamatuviide|autor=McMahon|pealkiri=Pühakud Kunst, ajalugu, ilmutused|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=212}}</ref>
 
Thomas Becketi mõrvaritele nõuti tulihingelist kättemaksu. Kui peapiiskopi tapjad William de Tracy, Richard le Breton, Reginald Fitzurse ja Hugh de Morville kahetsusest vabatahtlikult 1172. aasta kevadel paavst Alexander III ette ilmusid, määras paavst mõrvaritele karistuseks 14 aastaks [[Püha maa|Pühalepühale Maalemaale]] [[Ristisõjad|ristisõtta]] minna. Mõrvarite edasine saatus pole teada. Ristisõtta määrati kolmeks aastaks ka Henry II. Lisaks pidi kuningas keelama igasuguse tegevuse, mis oleks kirikule kuidagi kahjulik.<ref>Barlow, Lk 318, 325, 329</ref>
 
==Püha Thomas==