Redaktsioon: 8. märts 2016, kell 08:23 redigeeri Geonarva (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 722 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. mai 2018, kell 01:53 redigeeri eemalda Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 582 muudatust ei olnud omane ainult piiramistele Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Carga de O'Higgins.jpg\|pisi\|~~Tormijooks~~[[Bernardo O'Higgins]]i juhtinud tormijooksu [[Rancagua lahing]]us [[Tšiili vabadussõda\|Tšiili Vabadussõjas]] kujutav maal.]] '''Tormijooks''' on lahingumanööver, milles võitlejad tungivad lähivõitluseks võimalikult kiiresti vaenlase poole. '''Tormijooks''' on arvukas rünnak [[Piiramine (sõjandus)\|sissepiiratud]] linnale, [[kindlus]]ele või muule kaitstud objektile. Tavaliselt võetakse tormijooks ette, kui piiratavad piiramise käigus ei alistu. Enne seda püütakse vähendada piiratavate vastupanu sõjaliste (tulistamine, kaitseehitiste purustamine) või psühholoogiliste meetoditega ([[propaganda]], välisühenduste katkestamine). Tänapäeval räägitakse tormijooksust ka kujundlikult, kirjeldades inimeste arvukat tungi või pürgimist; näiteks kõneldakse ajakirjanduses tormijooksust ülikoolidele, ühiselamukohtadele või e-maksuametile. == Ratsaväe tormijooks == Tormijooksu poolt tekitavat šokiefekti on eriti ärakasutatud [[ratsaväe taktika]]s, nii [[Raskeratsavägi\|raske-]] kui [[Kergratsavägi\|kergratsaväe]] puhul ja ka erinevatel ajastutel. Ajaloolased nagu [[John Keegan]] on väitnud, et korrektselt ettevalmistunud (kasutades näiteks erinevaid välikindlustusi) väe vastu olid ratsaväe tormijooksud vähese efektiivsusega, sest hobused tõrkusid tihedasse inimmassi ratsutamast. Ratsaväe tormijooksud õnnestusid kõige paremini juhul kui vastaste üksus oli juba kõikuva moraali või hirmu tõttu lagunemas. == Märkimisväärsemaid tormijookse == [[File:Scotland Forever!.jpg\|pisi\|[[Elizabeth Thompson]]i õlimaal "[[Scotland Forever!]]", mis kujutab [[Royal Scots Greys]]'de tormijooksu [[Waterloo lahing]]us.]] [[File:Marechal Ney à Waterloo.jpg\|pisi\|[[Marssal Ney]] juhitud tormijooksu [[Waterloo lahing]]us kujutav [[Louis Dumoulin]]i maal]] * '''[[Klushino lahing]]''' (4. juuli 1610): ~6000 poola ratsanikku (80% neist Poola hussaarid) ''[[hetman]]'' [[Stanisław Żółkiewski]] juhtimisel alistas 35 000–40 000 mehelise [[Moskva tsaaririik\|Moskva tsaaririigi]] väe. * '''[[Viini lahing]]''' (11. september – 12. september 1683): Poola kuningas [[Jan III Sobieski]] juhtis edukalt ligi 18 000 ratsanikku (eesotsas 3000 raskerelvis [[Poola hussaarid\|Poola hussaari]]) tormijooksus ülekaaluka Osmanite väe vastu. See on ühtlasi suurim ratsaväe tormijooks ajaloos.<ref>A'Barrow 2016, lk 73.</ref><ref>Overy 2014, lk 58.</ref> * '''[[Eylau lahing]]''' (8. veebruar 1807): 11 000 prantsuse ratsaväelast ründasid [[Joachim Murat]]i juhtimisel tormijooksuga Vene kesririigi, et päästa [[Napoleon]]i juhitud armee. * '''[[Waterloo lahing]]''' (18. juuni 1815): Kaks brigaadi (umbes 2000 meest) Briti raskeratsaväge ründas välimarssal [[Henry William Paget]]i käsul tormijooksuga Prantsuse jala- ja suurtükiväge, algsest edust hoolimata suruti nad lõpuks diviisikindral [[Édouard Jean Baptiste Milhaud]]i poolt juhitud prantsuse [[kürassiir]]ide vasturünnakuga suurte kaotustega tagasi. Hiljem ründas [[Michel Ney\|Marssal Ney]] juhtimisel umbes 5000 prantsuse ratsaväelast tormijooksuga Briti vägesid, kuid ei suutnud kokkuvõttes [[Ruut (sõjandus)\|nelinurksetesse lahingurividesse]] koondunud Briti jalaväge alistada. == Vaata ka == * ''[[Banzai]]'' == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * A'Barrow, Stephen R (2016). Death of a Nation: A New History of Germany. Book Guild Publishing. p. 73. ISBN 9781910508817. * Overy, Richard (2014). A History of War in 100 Battles. Oxford University Press. p. 58. ISBN 9780199390717. [[Kategooria: Sõjaväe taktika]]

Tormijooks: erinevus redaktsioonide vahel