Pööravere mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Riiginõunik (Venemaa) |
||
18. rida:
krahvitar Stenbock) müüs oma poja krahv [[Jacob Magnus de la Gardie]] nõusolekul 8. märtsil [[1800]] Pööravere mõisa juurde kuulunud [[Perriwerri]] (Pärivere) veski ja samanimelise talu 3000 hõbe- ja 2000 [[bankorubla]] eest [[Are]] mõisaomanikule major [[Carl Gustav von Fischbach]]ile.
Pärast ülemõuemeistri lesestunud krahviproua Magdalena de la Gardie surma, kuulutati tema pärandile konkurss, kus Pööravere hinnati hooneteta 40 000 hõberubla peale. [[1807]] toimunud enampakkumisel müüdi mõis [[1808]] aasta alguses 48 000 hõberubla eest leitnant [[Adolph von Oettingen]]ile. Viimane pantis selle 15. märtsil [[1817]]. aastal vendadele, kapten Eduard ja [[Theodor Johann von Middendorff]]ile, pärastisele [[salanõunik]]ule ning rüütlile, kümne aasta peale 45 500 hõberubla eest. Tehing kinnitati 19. juulil [[1818]]. Kuna Eduard loobus pandiõigusest venna kasuks, sai viimane 10. mail [[1820]] mõisa pärisomanikuks. Ametlikult aga 5. oktoobril 1820. Oma testamendiga 23. juulist [[1851]] ja selle lisaga 15. oktoobrist [[1853]] asutas Theodor Middendorff [[Pööravere]], [[Hellenurme]] ja [[Samhofi]] (koos [[Salloall]]ia) mõisatest majoraadi, mis pärast tema surma läks tema ainukese poja, tõelise [[riiginõunik (Venemaa)|riiginõuniku]]
Alexander Middendorff võttis osa mitmest ekspeditsioonist ja valiti [[1845]]. aastal [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] liikmeks. [[1857]]. aastal asus ta põllumehena elama [[Tartumaa]]le [[Hellenurme mõis]]a. Ta oli mitme teadusliku organisatsiooni president ja auliige. Pööraveres oli tal hobusekasvatus, kus kasvatati poolverd [[ardenni tõug]]u hobuseid. Ta oli [[eesti punane veis|eesti punase veise]] ja [[tori hobusetõug|tori hobusetõu]] aretaja.
| |||